Lauskoormus
b =
50 mm
h =
200 mm
L =
6000 mm
Tugevusklass
C 24
alaline
Kasutusklass
2
216000000
1.04 pikaajaline
Koormuse kestusklass
keskmise kestusega
16000000
0.52 keskmise kestusega
Ksys =
1
lühiajaline
Kh =
1
hetkeline
Pd =
1 kN/m
1950
Arvutuslik paindepinge
Arvutuspikkuse ja sildeava suhe
1160000
Tala tüüp Koormus tüüp
lef / l3
Kui koormus on rakendatud tala surutud
1950
Lihttool Konstantne moment
1
servale, siis lef, tuleks suurendada 2h võrra
1160000
13.500
N/mm2
Ühtlaselt jaotatud koormus
0.9
ja võib vähendada 0,5h võrra, koormus on
0.0016810345
Koondatud jõud sildeava keskel
0.8
rakendatud tala tõmmatud.
Konsool Ühtlaselt jaotatud koormus
0.5
Koondatud koormus vabal otsal
0.8
1.9293139293 0.5183189655
1.04
0.9 → 5800
14.769
N/mm2
Modifikatsioonitegur
14
1
16
2
18
3
Monoliitpuit Lamell- liimpuit
20
0.80
22
13.500 N/mm2
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
136 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
CocoBeach
Õppematerjali autor
Posti stabiilsus kontroll survele 2 ETAPP h= 150 b= 50 Nd = 28 Ly = 2000
................................ 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................................................ 34 5.4 Tõmmatud ja painutatud varda stabiilsus....................................................................................... 34 6. LIITED................................................................................................................................................. 35 6.1 Põiksuunas koormatud liidete kandevõime .................................................................................... 41 6.1.1 Puit-puiduga ja (puidupõhjaline)plaat -puiduga ühendused ....................................................... 42 6.1.2 Puit-teras ühendused ................................................................................................................... 44 6.2 Naelliited ..............................................................................................................................
Joon. 1.2 Tüüpilisi terasprofiilide ristlõikeid Teras 1 11 2. Teraskonstruktsioonide projekteerimise alused 2.1 Kasutatavaid tähiseid - fy ; (fyd); fu ; (fud); - tugevused - N; M; V; NEd; NRd; Npl.Rd; Nb.Rd; jne. - sisejõud, kandevõime - gk ; gd ; qk ; qd ; G; Q; jne - koormused - y- ja z-telg (vahel ka y-y või z-z) - ristlõike teljed; - x-telg - varda pikitelg - tw ; tf ; - paksused; - h; b; - kõrgus, laius; -c - vöö väljaulat. laius; -d - plaadi laius -L - sille (ava), pikkus; - l, leff, Leff - nõtkepikkus;
Tasku (müüri-): müüri ribis või pilastris vertikaalne ava (tasku) armatuuri ja täitebetooni jaoks. Uure (vagu): müüritisse tehtud vagu torude, juhtmete, armatuuri jms paigutamiseks. 2. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED. 2.1. PÕHINÕUDED KIVIKONSTRUKTSIOONIDELE. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse eeldustest, et - konstruktsioone projekteerivad kvalifitseeritud ja kogemustega isikud; - tööde juhtumine ja tööde kontroll on adekvaatne tehastes, ettevõtetes ja ehitusplatsil; - ehitustöid teevad vilumustega ja kogemustega isikud; - kasutatavad materjalid vastavad EPN 6 (Kivikonstruktsioonide projekteerimisnorm) või vastava toote standardi nõuetele; - konstruktsiooni hooldatakse vastavalt nõuetele; - konstruktsioone kasutatakse eesmärgipäraselt. Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta - jääb kasutatavakse kogu projekteeritud kasutusea vältel;
nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod
2 Ristlõikeklasside määramine ................................................................................................................. 14 4.3 Ristlõikeklassi 4 efektiivristlõike määramine......................................................................................... 19 5. RISTLÕIKE KANDEVÕIME ............................................................................................................................ 20 5.1 Tsentriliselt tõmmatud varda ristlõike kandevõime ............................................................................. 20 5.2 Tsentriliselt surutud varda ristlõike kandevõime .................................................................................. 20 5.3 Painutatud varda ristlõike kandevõime................................................................................................. 20 5.4 Ristlõike põikjõukandevõime..........................................................................................
See mõiste haarab nii tood ehitus- platsil kui ka konstruktsioonide (detailide) valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja nende püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel.
• Arvutuslik olukord /design situation/ − füüsikaliste tingimuste kogum, ise- loomustamaks baasperioodi, mille jaoks arvutus kinnitab, et asjakohased piirseisundid pole ületatud. • Arvutuslik tööiga /design working life/− − eeldatud periood, mille vältel konstruktsioon on kasutatav ettenähtud otstarbel, rakendades ennetavat hooldust, kuid vajamata olulist remonti. Õhuliinidel tavaliselt 50 aastat (käiduperiood on normaalselt 30 kuni 80 a). • Kandevõime, tugevus (konstruktsiooniline) /resistance (structural)/ − komponendi, ristlõike või konstruktsioonielemendi võime vastu panna pu- runemisele või mis tahes muukujulisele konstruktsioonilisele vigastusele, mis võib ohustada inimesi või kahjustada süsteemi funktsioneerimist. Mõõ- detakse enamasti jõu või momendi ühikutes, nt paindekandevõime, nõtke- kandevõime. Avaldub üldiselt kui A·f (A − ristlõige mm2, f − materjali piirtugevus N/ mm2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid