Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Martin Luther King (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Martin Luther King #1 Martin Luther King #2 Martin Luther King #3 Martin Luther King #4 Martin Luther King #5 Martin Luther King #6 Martin Luther King #7 Martin Luther King #8 Martin Luther King #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor birgitsiimann Õppematerjali autor
Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Martin Luther King

Dr. Martin Luther King Jr. Referaat Koostas: 12 r kool Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks Martin Luther King`i, kuna tegu ühe olulisema juhtfiguuriga mustanahaliste inimeste ajaloos. Nimelt teda peetakse üheks suurimaks USA vaimulike ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juhiks. Teema tundus huvitav, kuna teadsin sellest liiga vähe, et võtta oma seisukohta. Seetõttu tundsin huvi eelkõige tema karjääriredelist kui ka tema saavutustest. Palju on ajalooõpikutes mainitud mustanahaliste

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Martin Luther King Jr

Martin Luther King Jr SISSEJUHATUS Martin Luther King - kõige kuulsam baptistide afroameerika päritoluga jutlustaja, oraator ja USA mustade kodanikuõiguste liikumise juht. Ta oli esimene aktiivne aktivist mustade liikumises USAs ja esimene edukas võitleja mustade kodanikuõiguste eest, võideldes samal ajal diskriminatsiooni, rassismi ja eralduse vastu. Lisaks võitles ka Ameerika Ühendriikide koloniaalse agressiooni vastu, näiteks Vietnami sõda. Aastal 1964 oli saanud Nobeli rahupreemia olulise demokratiseerimise eest Ameerika ühiskonnas

12. klassi ajalugu
thumbnail
9
doc

Martin Luthet King

Tema vanaisa oli Georgia osariigis värvilise elanikkonna progressile kaasaaitamise rahvusliku assotsiatsiooni asutajaid. Ta organiseeris Atlantas ajalehe boikoteerimise, mis astus välja neegrite valijate nimekirjadesse võtmise vastu. Martini isa võitles neegerõpetajatele valgetega võrdse palga maksmise eest. King õppis väga hästi ja astus 15-aastasena kolledzisse. Vanemad tahtsid, et ta omandaks perekonnas juba traditsioonilise pastorikutse. Õppimise lõpetanud, asus King elama Alabama osariigi pealinna Montgomerysse ja temast sai Dexteri avenüü kiriku pastor. Rikas kogudus, andekast lauljatarist võluv naine ­ mida on heaoluks veel vaja... Paraku olid King juba lapsepõlvest saati tunnetanud rassilist ebavõrdsust. Sellele poisile, pärastisele filosoofiadoktorile jäid selgesti meelde alandused, mida talle lasksid osaks saada orjapidajate järeltulijad. Ükskord kaupluses andis valge naine talle kõrvakiilu, öeldes: ,,Kuule,

Ajalugu
thumbnail
5
docx

USA presidendid

eraettevõtluseks.SOTSIAALKÜSIMUSED,ÕIGUSED: *1954.a Ülemkohtus otsustati, et rassiline eraldatus ei kehti riigi- koolides. 1957 Little Rockis(Arkansases) pidi president saatma föderaalväed klassiruumidesse, et tagada 9 mustanahalise õpilase vastuvõtmise varem ainult valgetele mõeldud keskkoolis. 1955a Montgomerys (Alabama) mustanahaline õmbleja Rosa Parks istus bussi eesotsa, politsei arreteeris ta .Algas bussisüsteemi boikott, mida organiseeris babtisti koguduse noor vaimulik Martin Luther King, 1957 kodanikuõiguste seadus, mis andis föderaalvalitsusele õiguse sekkuda juhul, kui mustanahalistel keelatakse hääletada 1960.aastal lisaseadu ,mis valimistel osalemise takistamise eest nägi ette ranged karistused.KULTUUR JA ELUOLU: Seoses eeslinnade kasvuga ja sinna ka suurte kaubandus-keskuste rajamine, 1956.a kiirteede seadusnägi ette eraldada 26mlrd $ ehitamiseks 64000 km, et ühendada kõik riigi

Ajalugu
thumbnail
16
rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

riigikoolides. Vaatamata vastu võetud seadustele esines ka edaspidi tagasilööke: 1957 Little Rockis (Arkansases) pidi president saatma föderaalväed klassiruumidesse, et tagada 9 mustanahalise õpilase vastuvõtmise varem ainult valgetele mõeldud keskkoolis, 1955 a Montgomerys (Alabama) mustanahaline õmbleja Rosa Parks istus bussi eesotsa, politsei arreteeris ta. Algas bussisüsteemi boikott, mida organiseeris babtisti koguduse noor vaimulik Martin Luther King 1957 viidi läbi kodanikuõiguste seadus, mis andis föderaalvalitsusele õiguse sekkuda juhul, kui mustanahalistel keelatakse hääletada. 1960 aastal tehti lisaseadus , mis valimistel osalemise takistamise eest nägi ette ranged karistused. Seoses eeslinnade kasvuga ehitati sinna ka suuri kaubanduskeskusi. Peale Teist maailmasõda oli neid 8, aga juba aastaks 1960 oli neid 3840. 1956 aastal viidi läbi kiirteede seadus mis nägi ette eraldada 26

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Ameerika Ühendriigid 1945-1963

seadust jõustada . Sõdurid jäid kooli kogu õppeaastaks, mustanahalisi õppureid turvama 1955 aastal toimus intsident seoses mustanahaliste ja valgete bussis istumisega. Sel ajal olid bussides eraldatud nii valgest kui mustast rassist kodanike istekohad. Rosa Parks keeldus bussis valgele meeskodanikule istet andmast. Kuna politsei arreteeris Parksi, siis toimus Montgomeri Busside Boikott- üks suurimaid ja edukamaid massiliikumisi rassilise segregatsiooni kaotamiseks. Boikotti juhtis Martin Luther King. Umbes aasta hiljem otsustas Ülemkohus, et rassieraldus bussides ja koolides on põhiseadusevastane. Kodanikuõiguslaste liikumine oli saavutanud tähtsa võidu ­ ja ühtlasi saanud julge, aruka ja kõneosava juhi Martin Luther Kingi. Afroameeriklased püüdsid kindlustada ka oma valimisõigust. Kuigi USA põhiseaduse 15. parandus tagas neile hääleõiguse, olid paljud osariigid leidnud teid seadusest möödahiilimiseks kas peamaksu või kirjaoskuse testi näol

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kordamisküsimused Külm sõda

Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja eelistas tugevdada sidemeid USAga. Ta oli Saksamaa taasühinemise suhtes, kuna kartis, et Saksamaa võib muutuda liiga mõjuvõimsaks. Millised probleemid ja arengud olid USA ühiskonnas 1960. aastatel? Mustanahaliste võitlus 1960 Mustanahaliste võitlus võrdsete õiguste eest ja rassilise diskrimineerimise vastu hariduses, avalikus elus, töösuhetes. 1963. a 200k osavõtjaga protestimarss Washingtoni. Vaimulik Martin Luther Kingi kõne „I have a dream.“ 1964. a kodanikuõiguste akt tagas inimeste põhiseaduslikud õigused nahavärvist olenemata M. Luther King sai Nobeli rahupreemia, mõrvati 1968. a Televisiooniajastu algus Must-valge televisioon 1950- 60 Poliitikute debatid (Nixoni - Kennedy valimiseelne debatt) Reklaam, meelelahutus (spordivõistlused, filmid, 1969. a astronautide maandumine Kuule, staaride kontserdid: Elvis) Meelelahutustööstus 1960

11.klassi ajalugu
thumbnail
6
doc

Lähiajalugu II

rajada suur ühiskond(great society). Sotsiaalne õiglus tagatud, majandusellu pidi sekkuma riik. Nagu John Maynard Keynes oli mõelnud. Heaolu pahupool: massikultuur, keskmine inimene; traditsioonilise ühiskonnamudeli lagunemine.(asendub ateistliku ja minakeskse maailmavaatega); mässumeelsus Põlvkondade konflikt. Sputnik kosmosesse ­ 1957. Juri Gagarin kosmoselend ­ 1961. Ameerika kosmonaudid kuul ­ 1962. 1960ndate liikumised: noorterahutused, mustanahaliste liikumine(Martin Luther King ,,Mul on unistus"), naised, seksuaalrevolutsioon. Woodstocki rokifestival ­ hipid, narkootikumid, vabadus. Saksamaa. Konrad Adenauer õpetas sakslasi minevikku hästi suhtuma: natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü, sooritatud kuritegusid tuleb kollektiivselt kahetseda ja hukkka mõista. Adenauer ise oli ka plekita poiss. Saksamaa tõus. Prantsusmaa. Alzeerias koloniaalvaldus. Need tahtsid vabaks vist saada. Alustati mässu, Pransusmaal, nõutid de Gaulle võimuletulekut

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun