Majandusõpetuse arvestus (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Kontrolltöö

1. Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Pole olemas ühtki inimliku probleemi,mida ei saaks lahendada majandus analüüsi õigesti kasutades · Vale.majandus analüüsi abil ei saa lahendada ressurside piiratuse probleemi,kui lahenduse all mõeldakse selle elimineerimist Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüate käitumist · Vale.see on mikroökonoomolise analüüsi eesmärk Oletame et tootmisvõimaluste kõver puudutab hüvise A-telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal,see

Micro_macro ökonoomika

20

docx

Mikro eksam

4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni

Mikromajandus

21

doc

Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910

Mikroökonoomika

132

pdf

Mikroökonoomika Seminar 2

Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub

Mikroökonoomika

19

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

2) ressrusi produktiivsuse muutus 3) teiste ressursside hindade muutus. 1, 2 muutus põhjustab ressursi nõudluskõvera nihkumise paremale. Teiste ressursside hindade mõju oleneb sellest, kas tegemist on asendus- või täiendusressursiga. Ressursi enda muutus, muudab ainult ressursi nõutavat kogust. Selle põhjuseks on firma piirkulu muutus hüviste turul. Riigi majanduslikud funktsioonid Eesti majandus on segamajandus, kus kõrvuti eksisteerivad nii era- ehk turusektor kui ka avalik riiklik) sektor. TURUHÄIRE Kuigi eraturud funktsioneerifad tavaliselt efektiivselt, võivad täiesti reguleerimata turud viia tlemusteni, mis ühiskonna kui terviku seisukohast pole alati optimaalsed. Sel juhul on tegemist turuhäirega. Turuhäire peamisteks põhjustajateks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud (avalikud) kaubad. Riigi ül on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid

Majandusteaduse alused

16

doc

Loengukontspekt 1. osa mikro ja macro ökonoomika

LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes ­ maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika ­ rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajand

Micro_macro ökonoomika

85

docx

Mikroökonoomika

suureneb suhteliselt rohkem. Kahanev mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem. Mastaabisääst e mastaabiökonoomia ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. Negatiivne mastaabisääst ilmneb, kui koos tootmismahu kasvuga hakkavad kulud ühe tooteühiku kohta tõusma. Loeng 8: Tootmiskulud Raamatupidamislikus arvestus esinevad: otsesed (raamatupidamislikud) kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega. kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Neid kulusid seostatakse firma omahinnaga kaudse jaotusaluse abil. kokku võime kõiki raamatupidamislikke kulusid nimetada ilmutatud kuludeks. Majandusanalüütilises arvestuses on:

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

51

pdf

Mikrooökonoomika konspekt

töötada], kellel ei ole tööd ehk töötud./tööjõu arvuga.=töötuse määr. tööjõud=töötud+hõivatud. Tööjõud./rahvastiku arv.=osaluse määr. töötajad./rahvastiku arv.=tööhõive määr. Maksukiil (tax welge) on (palgafond-netopalk) jagatud palgafond ja korrutatud 100%. Palgafond on kõik kulutused, mis teeb töötaja peale tööandja. Võrreldes teiste EL riikidega eristub Eesti kõrge tööjõus osalemise poolest, eriti vanemates eagruppides; Eesti majandus ja tööjõuturg on tsüklilisem kui suurte/rikaste EL riikide oma; Hetkel on mitmeid aastaid majandus kasvanud kiiremini kui pika aja vältel jõukohane. EL riikide majanduse jahtumine pidurdab kasvu ka Eestis; Tööturg reagreerib majanduse jahtumisele viitajaga: praegu on näha majanduse pidurdumist ettevaatavates näitajates. M. Tootmiskulud (fooksus firmade kuludel) Ettevõtte majanduslik eesmärk on maksimeerida kasumit.

Mikroökonoomika

Kommentaarid (3)