Omavalitsuskorraldusõigus on konkretiseeritud riigiõigus. Munitsipaalõiguse puhul tuleb siiski silmas pidada, et kui riigiõigus rajaneb riigi suveräänsel võimul, siis kohaliku omavalitsuse üksused (meil vallad, linnad) pole suveräänsed, vaid omavad üksnes õigust omavalitsustele. Nende õiguslik staatus on reguleeritud põhiseaduses ja seadustes. KOV korralduse, sh välise ja sisemise korralduse kohta vt PS kommenteeritud väljaanne § 160 lk 664-665 Munitsipaalõigus ja haldusõigus munitsipaalõigus kuulub sisu poolest haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda, s.o KOV ja KOV liitude haldust. Samas on tal tihe seos teiste haldusõiguse eriosa alajaotustega, näiteks, politsei- ja korraõigus, keskkonnaõigus, ehitusõigusega jt, sest nendes eriõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KOV üksused ja KOV liidud arvukaid materiaalseid funktsioone. Kuna munitsipaalõigus on oma olemuselt
üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ....................................................
Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUSÕIGUS §1. Mõiste §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. §3. Haldusõiguse määratlemine §4. Haldusõigussuhete reguleerimismeetodid § 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid § 6.Haldusõiguse süsteem §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur.
II teema HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria
Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine . Haldusõigus on tervikuks seonduvate õigusnormide kogum, mis sisaldab kirjutatud norme haldustegevusest, halduskorraldusest ja haldusmenetlusest ning moodustab õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõiguse mõiste negatiivne määratlus: haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. 2. §2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu.
I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest
Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma) ● Euroopa Liidu õigus ● Karistusõigus ● Protsessiõigus b
Kõik kommentaarid