Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks
Ajaloo kt pt.3-5 mõisted Dominioon- Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õig
poliitiline kaart ning siseriiklik maailmakorraldus muutus paljudes maades. Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi
Nad pääsesid sinna hiljem. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks". Sõjaks hakkasid 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 2 valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. 1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei
Nad pääsesid sinna hiljem. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks". Sõjaks hakkasid 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 2 valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. 1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei
kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada kommunistide võimu venemaal. Mitmed vene impeeriumi kuulunud rahvad otsustasid soodsa võimaluse ära kasutada ning iseseisvuse välja kuulutada. Iseseisvus õnnestus säilitada Eestil, Lätil, Leedul, poolal ja Soomel, kuid nad pidid seda ikkagi relvaga kaitsma. Nende riikide vastupanu kommunistidele nurjas nende plaani allutada nõukogude korrale kogu Euroopa. Hispaania kodusõda Hispaaia kodusõjasse sekkusid ka võõrriigid, kuna rahvusvaheline olukord oli liiga teravaks muutunud. Sõja põhjuseks oli see, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul. 1936 aasta suvel puhkes sõjaväelaste mäss, mille juhiks oli Franco. Mäss kasvas kodusõjaks, mis peagi muutus rahuvsvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks.vabariiklasi saus toetama nõukogude liit, kuid saksamaa, itaalia ja portugal toetasid Franco mässulist valitsust
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, L
Kõik kommentaarid