§43 Kultuur aastal 1944. (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile

nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee büroo oligi tegelik võimukese liiduvabariigis, seal arutati läbi ja otsustati suur osa kohalikke küsimusi. Parterijuhid: Nikolai Karotamm 1944-1950 [ajalehe `Kommunist` vastutav toimetaja juuli- aug 1940], Ivan (Johannes) Käbin 1950- 1978, Karl Vaino 1978-1988 ja Vaino Väljas 1988-1990. 4. EKP VIII pleenum 1950. aastal. 1950. aasta märtsipleenumi otsuste alusel N. Karotamm tagandati ja heideti välja EK(b)P Keskkomitee büroost, 1949. aasta märtsiküüditamise ajal väidetavalt üles näidatud "sobimatu leebuse ja lohakuse ning kodanlike natsionalistide varjamise eest" ning juunikommunistid kõrvaldati Ivan Käbini juhitava Venemaa eestlaste võimugrupeeringu poolt võimult Eesti NSV-s. EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum toimus 21. – 26. märts 1950 ja on tuntud

12. klassi ajalugu

7

doc

Nõukogude Eesti (ENSV)

NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud parteide- ja nõukogude võimuorganite töötajad ja teised võtmefiguurid. Standard valimised.

Ajalugu

2

doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et olemasolevat laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi 1960 aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute vormide pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal esiletulek: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine

Ajalugu

12

doc

Nõukogude Eesti

Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas Eestis koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid ­ uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV ja NSV liidu võimustruktuur oli samasugune: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuid vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ning lähtus oma tegevuses seal saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur

Ajalugu

12

docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Selles referaadis tuleb tuleb täpsemalt jutu selleaegsest võimustruktuurist, EKP juhtidest, natukene NSVLi välispoliitikast, majandusest, metsavendlusest ja kultuurielust. Kursiivis on minu vanaema mälestused sellest ajast, mis teeb referaati ilmekamaks ja kergemini loetavamaks. Nõukogulik võimustruktuur 1944. aastal inkorpeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Eestist sai jällegi impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabariik ­ ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Tollane NSV Liit oli oma poliitiliselt korralduselt totalitaarne riik, kus valitsenud poliitilised, majanduslikud, kultuurilised ja ideoloogilised olud määrasid ära ka sõjajärgse Eesti arengu. Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel

Ajalugu

15

doc

Eesti NSV Liidus

....................6 Majandus ja rahvastik..........................................................8 Kultuurielu põhijooned........................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 Sissejuhatus 1944. aastal jõuab sõda taas Eestisse. Toimub kibe võitlus Narva pärast, mis kestab ligikaudu seitse kuud. Kodumaale toodi sõdima ka Eesti väeosad. 30. jaanuaril kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Narva lahingu ajal sooritas Nõukogude lennuvägi ka omajagu terrorirünnakuid. Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu

Ajalugu

16

doc

Nõukogude Eesti

nn sulaperiood. Käbini ajal oli Eesti positsioon NSV Liidus heal kohal. Hiljem tekkis aga üleliiduline stagnatsioon L. Breznevi ajal. 4  2. Eesti NSV valitsemine ii. Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel Saksa okupatsiooni all. 1944. aasta sügisel viidi need üle Tallinna. iii. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader ­ tollane võimueliit ­ koosnes peamiselt nn

Ajalugu

17

docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid ­ Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs ­ juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood.

Ajalugu

Kommentaarid (0)