Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #1 Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #2 Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #3 Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #4 Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #5 Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #6 Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #7 Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #8 Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Linzuke18 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

· Lähis-Ida kriis oli seotud ka külma sõjaga. Alates 1950-ndatest tihenesid Iisraeli suhted lääneriikidega; aeg-ajal tehti ka tihedat koostööd (Vt. Suessi kriis /Siinai sõda 1956.a.); USA muutus tänu Eisenhoweri doktriinile Iisraeli ja tema poliitika peamiseks toetajaks ja rahastajaks ning aitas ÜRO-s blokeerida Iisraeli-vastaseid sanktsioone, mida Julgeolekunõukogu juutide korralekutsumiseks aeg-ajalt ette võttis. Samal ajal toetas NSVL Araabia riike majanduslikult ja relvade ning sõjaliste spetsialistide saatmisega (eriti Egiptust ja Süüriat). Araabiamaad omakorda karistasid Läänt Iisraeli toetamise eest naftaembargo ja nafta hinna tõstmisega 1973.a. · Teatav läbimurre Lähis-Ida konfliktis saavutati 1979.a., kui USA presidendi J.Carteri vahendusel sõlmiti Camp Davidis (USA-s) Egiptuse (president A.Saddat) ja Iisraeli (peaminister M

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

valida parlament 3. kohalik võim parteiorganitelt vastavatele kohalikele nõukogudele. 1989 esimesed vabad valimised. valiti Rahvasaadikute kongress ja president, kelleks sai M. Gorbatov. 1990 kaotati NLiidus üheparteisüsteem. Ülejäänud kuulutati võrdseteks. 1990 suveräänsusdeklaratsioonid. Demokraatlikult valitud ülemnõukogud võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone ­ see tähendas, et liiduvabariikide seadused olid kõrgemal kui Nliidu seadused. 1991. märts referendum NSVL säilitamise kohta ­ ¾ vastasid JAH. eesti, Läti, leedu, Gruusia ja Armeenia boikoteerisid. 1991 valiti Jeltsin demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks. 19.08.1991 ­ augustiput. Vanameelsed jõud soovisid taastada endist poliitilist situatsiooni. 20.08. 1991 kuulutati välja Eesti Vabariik. esimesena tunnustas Island, teisena Venemaa. 21. detsember 1991 NL lõplik lagunemine, õigusjärglaseks sai Venemaa. dets. 1922 loodi. IdaEuroopa Sotsialismileer KeskEuroopa sovjetiseerimine

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Maailm pärast II maailmasõda

mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG ­ vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, Põhja­Korea, Põhja­Vietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) ­ võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused); kogu elu oli allutatud riigis kommunistlikule

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Elu pärast II maailmasõda

ressursid sõjatööstusesse. Ta likvideeris paljud teadusharud ning NSV Liit eraldus maailma teadusest ja kultuurist. Viimastel eluaastatel süvenes terror järjest suurejoonelisemaks. Korraldas juutide represseerimist. Stalin tahtis vabaneda Beriast. Teostas jõu ja vägivallapoliitikat Beria-Stalini üks lähemaid kaastöölisi, kes juhtis julgeolekut ning kellele läks suurem võim pärast Stalini surma. Beria mõistis, et riiki ei saa enam nii juhtida ning on aeg muutusteks, kuna NSVL oli raskes olukorras. Nii alustas Beria uuendustega ­ astuti samme pinge lõdevndamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti sensit tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu kujunes vandenõu tippstalinistide poolt ning 26. Juun 1953 ta arreteeriti ning lasti maha Hrustsov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastöölane Nikita Hrutsov

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Nõukogude Liit pärast II maailmasõda

elu parandamisele või üritada allutada oma mõjule uusi riike ja rahvaid. Esimene oli võimalik vaid juhul kui säilitatakse head suhted II maailmasõja aegsete liitlastega. Teine põhjustaks paratamatult vastasseisu. · 1945 esitas Nõukogude Liit Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. Seejärel keeldus NSVL välja viimast vägesid Iraanist, kus nad viibisid alates 1941. aastast Inglismaaga sõlmitud lepingu alusel. Järgmiseks nõudis Moskva, et talle antakse hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus toetas aktiivselt Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu 2. ,,Sula" Kirjanik Ilja Ehrenburgi antud nimetus aastatele 1953-1964 Stalini surm

Ajalugu




Kommentaarid (6)

201858 profiilipilt
201858: Ma ei tea kas on just ilus võtta teise isiku konspektist informatsiooni ja seda kasutada enda konspektist ning panna antud konspekti hinnaks 50 punkti?
19:55 11-06-2014
belladonnakillz profiilipilt
belladonnakillz: Bella Donna Killz
16:45 17-11-2009
janee17 profiilipilt
janee17: väga kasulik.
21:02 26-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun