5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
222 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Linzuke18
Õppematerjali autor
9 Võidupüha. 10.oktoober Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
9 Võidupüha. 10.oktoober – Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar – relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar – Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni – Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt
VENEMAA 1917-1920: Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: 1. riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). 2. sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 3
Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme. Majanduse arengult jäi Pr Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks) kolooniatesse või laenati (näiteks Venemaale). Välispoliitika: Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja- Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). Peamine välisvaenlane oli 19
sajandi alguses algas ka vastupidine protsess- seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (näiteks Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina- Ameerikas). · Suurimad koloniaalimpeeriumid (Vt.kaart õpikus lk.16) Peep Reimer 3 2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: · 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. · Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. · Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23)
Tallinna Tööstushariduskeskus. I Maailmasõda Referaat. Laura Oiluk 206 RMÜ 27.10.09 Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene
Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass-Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid