100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
toivo ubin
Õppematerjali autor
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist. Toomale on Tallinnast 143 km (Piibe maanteed mööda 136 km), Tartust 72 km, Rakverest 61 km, Jõgevalt 21 km. Matkarajad: Endla järve matkarada (8 km), Võlingi allika matkarada (2,4 km), Männikjärve matkarada (2,2 km) Õpperajad: Männikjärve raba õpperada (7,3 km), Sopa allika õpperada (900 m) Matkarajad on t�
mitmekesiste looduslike ja poollooduslike koosluste ja haruldaste liikide kaitseks. 11 Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndid: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli- Koitjärve. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Ürgsed sood, silmapiirini ulatuvad metsad, inimtühjad loodusmaastikud see on Kõrvemaa. Kõrvemaale annavadki näo metsad ja sood. Suure sooderohke tasandiku muudavad vaheldusrikkamaks väikevoored, oosid, mõhnastikud, otsmoreenid ning metsajõed ja järved. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka "Eesti Sveitsiks" kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad. Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suurso ja Võhma raba
Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid..................lk 7
Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte paksus on valdavalt
SISUKORD Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik.....................................................................................................7 Muld ja taimkate......................................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad...................................................................
Järvamaa Kutseharidus Keskus PAIDE Referaat Maksim Uzdanov TE 12 Paide 2009 Maavarad Maavarade leiukohad ehk maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja on kinnitanud keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Automaatselt kuuluvad sinna piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres asuvad maardlad. Paide vallas kuulub üleriigilise tähtsusega turbamaardlate nimekirja Epu-Kakerdi turbamaardla. Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris). Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa kaevand
RAMSARI KONVENTSIOON SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................2 RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS................................................................................................... 3 MILLEKS KAITSTA MÄRGALASID?.............................................................................................................4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED...................................................................................................... 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS..............................................................................................................6 RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS..............................................................8 MATSALU MÄRGALA................................................................................................................................. 8 VILSANDI
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid