50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
zick
Õppematerjali autor
reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvus on see, mis valib meile sõbrad, paneb paika selle, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime jne. Alateadvus on see, kes teeb nii tähtsaid kui ka vähemtähtsaid valikuid Näiteks keelevääratusi, nimede unustamisi, valesti kuulmisi, mis esmapilgul tunduvad olema juhuslikud. Jäiga determinismi kriitika. Jäiga determinismi vastased on kritiseerinud seda seisukohta järgmiselt: 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte
sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ei aima, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud selliseid olukodi, milles ta on selgesti tundnud tõelist valikuvõimalust, näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvariandid mul üldse on, siis kaalun, millised on iga võimaluse head ja vead ja siis teen valiku, mis on mulle endale kasulikum. Kui ma niimoodi arutlen, siis ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust, et valiku tegin mina
Kuid mille eest seda in karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegusid tegema. Samamoodi pole mõtet in kiita. *Nn Buridani eesli näide Jäiga d kohaselt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. Freud pooldas jäika determinismi. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ise ei tea, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, paneb paika, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ning vabadust. Nt. Kui mul on vaja teha mõni valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõimalused mul üldse on, siis kaaluksin, millised oleksid iga võimaluse head ja
II Indeterminism Indeterminism on seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole ka võimalik taolisi tegusid või tahtmisi ette näha. Seega tahtevabadus on olemas. Indeterminist põhjendaks tahtevabaduse olemasolu järgmiselt: 1) Igal inimesel on olnud sellised olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ja vabadust. Näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõmalused mul üldse on, siis kaalun, millised oleksid iga võimaluse head ja vead ning valin selle, mis on mulle kõige kasulikum. Kui ma arutlen, siis indeterministi arvates ei tohiks jääda kellelgi
m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal. Inimesel on nii keha kui ka vaim- esimene on materiaalne ja teine mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1.1 Dualistlikud teooriad
Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni
Õpetus teadmisest, mis tõstatab küsimuse mis on tõde. 3.Mida kujutab väärtusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? .Väärtusõpetus tegeleb eetikaga(moraal) ja esteetikaga(ilu). Milline on õige käitumine? 4.Mida kujutab metafüüsika ja millised küsimused tõstatab? Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid(millest ja miks on tekkinud?) Mis on elu ja mis on surm? Kas elusolenditel saab eristada keha, hinge ja elu? Inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult ettekujutlus? Kas jumal on olemas? Kes ja milline on teie jumal? Kui jumal on olemas, miks siis on olemas kurjus? 5. Millised on filosoofia põhiküsimused? Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes me oleme hingeliselt? Kas inimese hing on teiste omadest isoleeritud, piiritletud ja muutumatu? Milline on igavik-kas oleviku, mineviku, tuleviku ,,summa" või antud hetkes elamine, igavene ,,nüüd"? 6.Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? 7
Essee vabadusest Vabadus on inimese võime tegutseda vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele. See on võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Igaüks meist tahab olla vaba ning juhtida oma elu. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida me tahame või juhib meid siiski see etteprogrammeeritud ,,miski" meie peas? Kas me ikka oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid