kui nad rõõmsad on...Ootasid ja ootasid, aga mitte keegi pulmalistest ei võtnud hoogu ülesse. Kui nad olid käega löömas, läks tare uks lahti ja keegi karjus:" Huu...uhuu". Esimene kull võttis selle laulu endale. Äkitselt puristas hobune rehe all:"Prrrrr!" Teine kull kohe kisama, et see on tema laul. Kui sa vahel õhtul metsas käid võid tihti kuulvat kaht lindu laulvat. Üks neis hüüab: ,, Uhuu." Teine vastab kedrates:"Prrr!" 6.Vares ja rebane Heinalised unustasid heinakuhja juurde hangu püsti. Vares juhtus sinna juurde ja kuna hang oli tugevasti maa sees, otsustas sinna pesa teha.Munes munad ja hakkas hauduma. Rebane, kes seda kõke nägi, haudus kurja plaani, kuidas pojad kätte saada. Kui pojad koorusid hüppas rebane ligi ja hakkas karjuma, et mis õigusega vares sinna pesa tegi, see olevat tema hang. Et kui vares talle poga ei anna söögiks, siis saeb hangul varre maha.Vares kohkus, võttis poja ja ndiski rebasele
Mööduvad saanid, reed piki teed, talvist teed, üle soo, karjamaa. Helgivad tuled eel tähte teel, talveteel. Rõõmus taevas ja maa. Tiliseb aisakell: lumi hell, lumi hell. Kiirgab mets, hiilgab maa. Kuusekene Laias laanes lagedal kasvas üksik kuusekene, sinetava taeva all võrsus virgalt võsukene. Laanes leidis tuulevarju, mustast mullast rammu jõi, juurtel kasvas maasikmarju, ladvas rästas laulu lõi. Rästa laul ja taevasina kuusekest ei rahuldand; mõtles: ,,Kas vaid selleks mina olen kasvand, haljendand? Oh, kui saaksin kord siit ära, näeksin mõnda ilma pääl, omandaksin hiilgust, sära!" Nõnda unistas ta sääl. Ega läinud palju aega: tuli metsa talumees, lõikas kuuse maha saega -- linnareis tal oli ees. Kuuseke sai, mis ta tahtis. Tast sai särav nääripuu;
,,SEITSE VENDA", Aleksis Kivi Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende eneste ei pidanud nad kedagi teisi inimesi ega ka naisterahvaidki eneste juures, kõik elasid poissmehe elu ja tegid kõiksugused tööd ja toimetused, olgu meeste- ehk naisterahva tööd, ise kõik ära. Kui nad ju kõik naisevõtjate aruliseks olid saanud, mõtlesid nad hakata naisi võtma. Et aga tuntud ega teatud naisterahvaid neil ei olnud, siis võtsid nad nõuks otsimise peale ilmasse välja minna. Aru peeti niimoodi, et kuus vanemat venda otsimise peale välja lähevad selles tingimises, et ka noorema vennale, kes koduseid asju senikaua toimetama peab, naise peavad tooma. Teekond algas. Reisimoonaks võtsid nad ka igaüks pauna leiba ligi ja hakkasid võõramaale sammuma. Tee viis neid ühest suurest metsast läbi. Kaugel sügavas metsa põhjas, tee ääres, oli üks saunahütt koguni vile
ESIMENE OSA Zarathustra eeskõne 1 Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ca oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, - ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: ,,Sina suur taevakeha! Mis oleks su õnn, kui sul poleks neid, kellele paista! Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest teest ilma minuta, mu kotkata ja mu maota. Kuid me ootasime sind igal hommikul, võtsime sinult su külluse j;i õnnistasime sind selle eest. Vaata! Ma olen küllastunud oma tarkusest, nagu mesilane, kes korjanud liiga palju mett, ma tarvitsen sirutuvaid käsi. Ma tahaksin annetada ja välja jagada, kuni kord jälle rõõmsaks MI; ivad targad ini
.. 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5 mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke , allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Jä
Mees kes tahab saada piraatide kuningaks proloog Rikkus, kuulsus, võim. Mees, kes sai endale kõik maailmas, piraatide kuningas, Hõbe Reorg. Viimased sõnad mis ta oma hukkamisel ütles saatis inimesed merele. ´´Minu rikkus ja aarded. Kui tahate siis võite saada. Otsige seda, ma jätsin selle kõik sinna.´´ Inimesed nüüd, ajades oma unelmaid taga, lähevad Lõputu Sinise suunas, et leida maailma suurim aare Neo Asus. Pidu laeval Oli tavaline päikseline päev ja kajakad lendasid laeva kohal ringi lauldes oma lugusi. Kahte madrust oli laeva peal näha. Nad vaatasid merd. Järsku käis mingi kolin nagu oleks midagi paadi pihta põrganud ja mehed vaatasid alla. All nägid nad ühte vaati vee peal ulpimas. Samal ajal käis laevas üks suur pidu. Palju kuulsad inimesed oli kogunenud kohale. Ühe akna juures oli daam, kes aknast välja ühe saare poole vaatas.
Kõik kommentaarid