Maa-aadel ja talurahvas, kaubandus ja käsitöö (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Vana-Liivimaa valitsemine

vabatalupoeg ­ talupoeg, kes tasus koormisi rahas ja ei käinud teotööl maavaba talupoeg ­ talupoeg, kes omas talu, ratsateenistuskohustus, olid isiklikult vabad, vabastatud koormistest, pidid ise oma maad harima, neil polnud sõltuvaid talupoegi Vabadikud ­ maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad ­ müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all Träälid ehk orjad(sõjavangid, võlgnikud) Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Linna said maaisanda käest linnaõiguse Linnaõiguse eesmärk: linna kodanike isikliku vabaduse, eramómandi ja pärimisõiguse kaitse Linnaõhk teeb vabaks Linna põgenenud sõltlased saidaasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks Linnakodanikuks võis saaa iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodaniku maksu  Linnakodaniku õigused ja kohustused Kohustused Osavõtt linna kaitses

Ajalugu

2

docx

Keskaeg eestis

· Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid (Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. KIRIKUKORRALDUS EESTI ALAL: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, SaareLääne piiskopkond. · Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik , ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi,

Ajalugu

7

doc

Keskaeg Eestis

Fellin Viljandi Alt Pernau VanaPärnu Wesenberg Rakvere N Pernau UusPärnu Weissenstein Paide (1291, tõlkes valge kivim e. paekivi) Tekkis ka väiksemaid alevikke, kuid linnastaatusesse need ei tõusnud. linna tuumiku moodustasid käsitöölised ja kaupmehed, mingil määral võis linnakogukonna hulgas olla ka kohaliku rahvast. Kaubandus ja käsitöö arenes. Vanad käsitöö alad jäid eestlastele, peenamaid oskusi vajavad sakslastele. Jüriöö ülestõus 13421345 Taani kuningas otsustas oma Eesti alad Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdis otsust takistada. Ka eestlased proovisid olukorda parandada. See oli viimane katse end võõrvõimu alt vabastada. 1343. 23.aprill alustasid harjulased relvastatud mässu: põletasid kirikuid ja mõisaid, tapeti sakslasi ning valisid neli kuningat.

Ajalugu

16

doc

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

Põlluharimisvahendid samad (ader, kõblas) Talupoegade süvenev kihistumine Peamised tegevusala põlluharimine Eestlased pidid maksma uutele isandatele koormisi ja tegema teotööd Tööloomad samad. Maksud kirikule Mõisade rajamine Arenes käsitöö ja kaubandus;tekkisid linnad;kujunesid tsunftid ja kildid. 10. Keskaja algus – kas pöördeline moment eestlaste ajaloos? Jah, sest tekkis läänisüsteem, mille tõttu ei olnud talupojad enam niivõrd iseseisvad ning pidid maksma makse ja täitma koormisi. Eestlased ristiusustati vastu nende tahtmist. 13.sajandil tekkisid linnad ja mõisad. 11. Linnade valitsemine

Ajalugu

11

doc

Kordamisküsimused majandusajalugu

Vabadikega olid seotud sulased ja teenijatüdrukud. Üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sulased ja teenijatüdrukud sõltusid tööandjatest- taluperemeestest. Enne teenistusaja lõppu lahkunud teenija või sulane kaotas kogu palga. Kasutati ka võõrast päritolu orje. Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. 5. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus (s.h. nn. sõbrakaubandus) linnades. Enne Jüriöö ülestõusu oli Eestis 8 linna (või 9, kui eraldi linnadeks arvata Uus- ja Vana-Pärnu): Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Viljandi, Tartu ja Pärnu. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu

Ajalugu

20

doc

Keskaeg

1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise Rahvaarv mõnedes keskaegsetes linnades: eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine Pariis 100 000 kaubanduse ja käsitöö Veneetsia 100 000 soodustamiseks Milaano 100 000 3. linna huvide kaitsmine London 40 000 suhetes teiste linnade ja maahärradega; Köln 35 000 4. hoolitsemine kirikute ja Lübeck 20 000 koolide eest;

Ajalugu

12

doc

Vana- Liivimaa

o Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal. (Saarlastel õnnestus 1236 oma maa vabastada ja alles 1241 õnnestus ordumeistril nad alistada ja leping sõlmida, valitsemine jäi kohalikele vanematele, foogt käis vaid kohut pidamas. 1255. aasta lepinguga säilitati ka oma poliitilised õigused, võeti kohustus ordut toetada.)  Eestlaste olukord halvenes: · o kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased. o Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis ­ alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2) Hinnus ­ kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu ­ kümnendikku kümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus

Ajalugu

5

doc

Eesti ajalugu

4. Vabatalupojad ­ need, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud 5. Vaba-aadlikud ­ maata või vähese maaga talupojad 6. Sulased ja teenijad ­ elatusid palgatööst 7. Träälid ­ orjad 8. Pärisori ­ Talupoeg kuulus oma mõisnikule, kes võis teda osta, müüa, vahetada, kinkida. 9. Sunnismaisus ­ talupoeg ei ole isiklikult vaba, vaid kuulub maa külge 4. Iseloomusta feodaalmajanduse põhiharusid! 1. Käsitöö ­ Hakkasid tekkima tsunftid (käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistrid. Igal tsunftil oli oma põhikiri e. skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti. Gild oli aga tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. Linnade edenemist pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu

Ajalugu

Kommentaarid (1)