Töötajate usaldusisik; tema õigused, valimiste kord ja kohustused Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Usaldus isikut valitakse töötajate üldkoosolekul, esindamaks töösuhete küsimusi tööandjaga. Oluline on silmas pidada seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema. Usaldusisiku valimine on salajane, see tähendab, et avalikult hääletada ei või. Kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut. Usaldusisikud võivad endi hulgast valida peausaldusisiku, kes korraldab usaldusisikute tegevust. Usaldusisiku
Kristel Keskküla MT1-10 Töötajate usaldusisik Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad öigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Töökohas võib töötajate huve esindada ametiühingu usaldus isik vöi töötajate usaldusisik. Ametiühingu usaldusisikul on töötajate esindamisel rida eeliseid
TÖÖÕIGUS Usaldusisik - tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused: · teda ei tohi koondada, vallandada, diskrimineerida, · tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; · saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest,
1 Mõdriku2008.............................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................3 1. Ametiühingu mõiste ja olemus......................................................................................4 1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega...................................................5 1.3. Usaldusisik...............................................................................................................7 2. Ametiühingute ajalugu..................................................................................................9 2.1. Ametiühingute teke Eestis....................................................................................10 2.2. Ametiühingud Eesti Vabariigis............................................................................11 2.3
käsundiandjaga sõlmitud töölepingust. Samuti ei ole agendiks juriidilisest isikust käsundiandja juhtorgani liige, osanik või pankrotihaldur, kellel on seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tulenevalt õigus võtta juriidilisele isikule kohustusi. (4) Agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. 10 Tööõigus 10.1 Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused? Usaldusisik (1) Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek) oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb
Kõik kommentaarid