10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tups.
Õppematerjali autor
Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus. Essee Vikipeedia defineerib majanduskasvu kui riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu allikateks võivad olla mitmed tegurid: kapital ehk investeeringud, uurimis- ja arendustegevus, loodusressursside kasutamine ja areng ning rahvastik ja tööjõu kvaliteet ehk inimkapital (Stiglitz). Majanduskasvu otsesteks põhjusteks võib olla tehnika areng, tootlikkuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudseteks põhjusteks peetakse üldist haridusetaset, sidemeid välisriikidega, poliitilist stabiilsust, hästi toimivat riigiaparaati (Vikipeedia). Majanduskasvu oodatakse ilmselt juba igas maailmaotsas. Paraku tundub, et majanduslangus pole veel peatunud. Töötukassa statistikast võib välja lugeda, et töötute arv ainult kasvab (Töötukassa)
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis
konkurentsivõimet. 7) Muutuvad reeglid eri majandusharude tegevuses ja tööturul, mis on kaasa toonud registreeritud ettevõtjate arvu tõusu. 8) Sunnistatud ettevõtluse teke. Näiteks: Meditsiinisüsteemi reform tõukas perearste ja meditsiinitöötajaid moodustama osaühinguid või registreerima FIE-ks. 9) Mis veel? Kes on ettevõtja ja mis on ning miks on oluline väikeettevõtlus Eesti kontekstis? - loe peatükki kaks. 2. Ettevõtluse/väikeettevõtluse olemus (peatükk iseseisvaks lugemiseks) 2.1 Ettevõtluse põhimõisted Ettevõtjat peetakse äritegevuse peamiseks mootoriks turumajanduses. Äri mõistetakse siin kui kauba või teenuse tootmist ja müüki s.o väärtuste loomis- ja vahetusprotsessi. Selles protsessis tegutseb ettevõtja eri turgudel: ostab sisse
Töö annab praktilist abi ettevõtte loomise koha pealt, kuid mis kõige tähtsam, annab ettekujutuse, mis võib ettevõtjat esimesel aastal ees oodata. Töös keskendutakse ettevõtlusega seonduvale inimlikule faktorile, ettevõtte alustamisele ja ettevõtte esimese aasta tegevusele. Uurimuse koostamisel kasutati üle kahekümne erineva allika. Enim leiab viiteid Äripäeva ajakirjaniku Elo Oderese raamatule ,,Kuidas hakata ettevõtjaks: ideest kasumini". Et eesti keelsena ei leidu hetkel ühtegi empiirikal põhinevat ülevaadet ettevõtte alustamisest. Loodab autor ühe alameesmärgina ka selle lünga täita.. Võimalike tulevikusuundadena peab autor vajalikuks analoogse uurimuse korraldamist märksa süstemaatilisemalt suurema valimi osas, et jõuda tulemusteni, mis oleksid abiks üheaegselt nii seadusandjatele kui ettevõtluse tugistruktuurile (nagu EAS, maakondlikud arenduskeskused jne).
Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Kolme liiki alustavad ettevõtted (1. loengu 20. slaid) 1)Palgale orienteeritud ettevõte, 2) elustiili ettevõte, 3) uuenduslik ettevõte 4. J. Schumpeteri, D. McClellandi ja D. Birchi panus ettevõtluse ja ettevõtja käsitlusse. J.Schumpeter: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest, mida teostavad ettevõtjad. Innovatsioonide liigid: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. D.McCelland: Vajadus aktiviseerida ettevõtlustegevust pärast Teist Maailmasõda. Tekkis ahvatlus
töötajana. jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? Vastus järgmises küsimuses olemas. 6
Kuna otseselt teaduslikud-tehnilised tegurid Selverit ei mõjuta, siis ei ole käesolevas töös sellele tähelepanu osutatud. Tuleb aga märkida, et tulenevalt teravnevast tööjõuprobleemist on ettevõtte juhtkond juba kaalunud automatiseeritud kassade süsteemi kasutuselevõttu. Ideoloogia poolest sarnaneks see automaatsele tanklale mis on kasutuses näiteks Inglismaal ja Hollandis. 2.1. Mikrokeskkond Ettevõtte mikrokeskkonna analüüsi on oluline välja tuua, et A-Selver AS on Eesti ja Läti linnades tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selveri peamine eesmärk on sõbraliku õhkkonna, kiire ja asjatundliku teeninduse ning kvaliteetsete kaupadega luua ja hoida kliendi usaldust. Selveri kauplused asuvad liikluse sõlmpunktides ja võimaldavad seetõttu kliendile kiiret ja mugavat poeskäiku. Selver tegutseb selle nimel, et saada eestimaalaste lemmikpoeks.
* entrepreneurial firms – eesmärgiks hõlvata ja luua turul võimalusi et teenida palju raha 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? MIKRO 0-9 (92%); VÄIKE 10-49 (7%); KESK 50-249 (<1%); SUUR 250 (ca 0,2%) 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid