Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

FÜSIOLOOGIA 3. KT

tagajärjel 21. NAISSUGUJORMOONID, ÜL: E. FOLLIIKULHORMOONID ÖSTROON JA ÖSTRADIOOL Naise organismis arenevad sugurakud perioodiliselt korduva kuuajalise tsükli vältel (menstraaltsükkel) ÜL: ÖSTROGEENID : aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste kujunemist naistel; stimuleerivad sugulist aktiivsust; avaldavad mõju süsivesikute ja valkude ainevahetusele PROGESTEROON: valmistab emaka limaskesta ette viljastatud munaraku vastuvõtuks; soodustab loote arengut 22. ERUTUVUS: Elusorganismide põhiomadus. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. 23. MILLISED MUUTUSED TEKIVAD ERUTUNUD KOES: 1. Üldised muutused: Tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 24. KUIDAS JAGUNEVAD ÄRRITAJAD: 1

Füsioloogia

3

docx

KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA

ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. 2. Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire  rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. 3. Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded ­ teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid); tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid); on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning

Füsioloogia

76

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata

6

doc

Füsioloogia - närvisüsteem

erutus. (joonisel = OF) 10. Labiilsuseks nim maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus ­ ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse väenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima 11. Parabioos, selle staadiumid. Parabioos e elulähedane seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm Tasakaalustav staadium ­ kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks.

Füsioloogia

4

doc

Inimese füsioloogia närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused

Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem ­ reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel ­ nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS ­ innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus?

Inimese anatoomia ja füsioloogia

11

doc

Inimese füsioloogia

Aktiveeriv toime. Soodustab koevalkude, lihasvalkude sünteesi. Produktsioonid lihasrakkude kasvu ja jõuharjutused on omavahel seotud. Naissuguhormoonid. Östrogeenid ja progesteroon. Toodetakse tsüklitena. Östrogeenid. Mõjutavad suguorganite kasvu ja arengut, mõjutavad ainevatusprotsesse, rohkem süsiveskute ja rasvade, vähem valkude. Ovulatsioon-munaraku vabanemine. Progesteroon. Tagada loote normaalne kasv ja areng, ettevalmistada munaraku viljastumine. Erutuvuse füsioloogia erutuvus. Võime erutuda, kõikide elusorganismide põhiomadus. Organismi rakkudel on võime üle minna erutusseisundisse. Talitluslik seisund, mis avardub närviimpulsside tekkel ja edasiandmisel, tekib vastusreaktsioon. Talitluse pidur. Peab olema mõjur, organismi väised, sisesed muutujad, valgus, heli, keem. üh. Ühine toimimine erutunud koes tekkivad. Muutub koe ainevahetus. Suureneb soojuse teke. Muutub koe elektriline seisund. Lihasekokkutõmbes

Inimese anatoomia ja füsioloogia

6

doc

Füsioloogia 3 kontrolltöö kordamisküsimuste vastused

Kõrvalkilpnäärmed: · PARATHORMOON - Ca ainevahetuse regulatsioon 16. Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib kasvu aeglustumine ja vaimse arengu häired, ka ainevahtuse taseme langus. 17. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim alarmi hormooniks, selle ülesanded on: maksas lõhustatakse enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb, suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus, seedekulgla toonus langeb ning motoorika aeglustub 18. Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: · Mineraalkortikoidid ­ ALDOSTEROON- reguleerib NA - K ainevahetust · Glükokortikoidid ­ KORTISOOL ­ KORTIKOSTEROON - reguleerivad või osalevad kõikides ainevahetuse protsessides  19. Kõhunääre e pankreas toodab hormoone: insuliini ja glükagooni, mis vereringe kaudu

Inimese anatoomia ja füsioloogia

78

doc

Exami küsimused 2005

· eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA ­ südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon ­ südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. Selleks peab südamelihas kontraheeruma ning sellele järgnevalt lõõgastuma: süstol ­ kontraktsioon diastol ­ lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. 7. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutuvus avaldub erutuse tekkes mitmesuguste ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta ­ siin asub siinussõlm

Inimese anatoomia ja füsioloogia

Kommentaarid (0)