Eesti kunst keskajast klassitsimini (1)

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus

Kool Nimi Klass Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise mõjukuse poolest võitles Tallinnaga keskajal Tartu ning oli Tallinnas

Kunstiajalugu

6

doc

Niguliste kirik

Tilluke, vahetult eeskotta avanev ruum selle idaküljel ehitati 17. sajandi keskel Bogislaus von Roseni hauakabeliks. Kõige läänepoolsem ehitis Niguliste põhjaküljel on väike, algselt eraldi 1 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 2 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 7 3 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 4 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 5 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur I. Lk 142 6 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 2 seisvana püstitatud Peter August von Holstein-Becki hauakabel 18. sajandi teisest poolest. Vestibüül, garderoob ja teised muuseumi-kontserdisaali kaasaegsed abiruumid asuvad kõik pikkihoone põhjakülge ääristavate kabelite ette ja osalt alla rajatud maa-aluses juurdeehitises.7

Ajalugu

10

doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

a. asendati praeguse katusega. 1986.a. alustati hoone rekonstrueerimist kontsertsaaliks. Soovimata rikkuda kirikusaali kavandati vajalike abiruumide jaoks keldrikorrus. 1989.a. sai hakata mõtlema juba kiriku taastamisele. 1991.a. jõuludel peeti peaaegu valminud kirikus jälle jumalateenistus. Kirik pühitseti taas 27.12.1992.a. 1950.aastatel jaotati Jaani kiriku altar, kantsel, orel ja lühtrid mitme Eesti kiriku vahel. Seetõttu sai taastatud hoone täielikult uue kujunduse. Altarilaua kavandas Aivar Oja, vitraazid - Renee Aua. Oreli kinkis Viljandi sõpruslinn Ahrensburg. 08.30 Kogunemine bussi 08.35 Algab sõit Pärnu poole 10.15 Saabumine Pärnusse 10.30 Tutvumine Pärnu ordulinnusega Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal. Pärnu linnust on esmakordselt mainitud 1265. aastal. Linnus ehitati Liivi ordu poolt Pärnu jõe vasakule kaldale

Kunstiajalugu

8

doc

Niguliste kiriku refereering

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT Niguliste kirik Referaat Juhendaja : Annely Kallo Tallinn 2011 Kristina Soboleva Niguliste kirik Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................8 2 Kristina Soboleva

Ajalugu

8

doc

Romaani arhitektuur

toomkirik Profaanarhitektuur 1.suured lossid, linnusetaolised raekojad. Veneetsia Doodzide palee 14-15 saj. Palazzo Pubblico Sienas 13-14 saj. Ca'd'Oro Kuldne maja Veneetsias 15 saj GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL 1. Levib 13 saj Prantsuse meistrite eeskujul. 1209 Magdaburgi toomkiriku koor. 13 saj Strasbourgi toomkirik. Maarja kirik Lübeckis- eeskujuks Skandinaavia ja Eesti kirikutele 2. 14 saj arhitektuur (kiriku) muutub lihtsamaks. Vahel transept puudub või eendub väga vähe. Kaob kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Kahe läänetorni asemel 1. Püha Severuse kirik Erfurdis SKANDINAAVIA GOOTI 1. Gootika tuli erinevatest suundadest nii Saksamaalt kui Prantsusmaalt. 2

Kunstiajalugu

4

odt

Tallinna kirikud

seintele. Kord oli isegi noormehe matustel seesama rist ilmunud hukkunu laubale. Veel torkasid silma mitmeosalised laes olevad lühtrid ning stiilne orel. Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Arvatavasti rajati see alguses puukirikuna. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud. Kirikusse sisenedes jäi minu pilk peatuma koheselt suurtel ja võimsatel vappidel, mida oli hulgaliselt kiriku kõikidel seintel. Samuti oli ka mitmeid epitaafe kiriku piilaritel ja seintel. Toomkiriku silmapaistvamad hauamonumendid esindavad erinevate ajastute raidkivikunsti stiilisuundi

Ühiskonnaõpetus

15

pptx

Tallinna kirikud

Fifth level  Click to edit Master text styles Second level Third level Kaarli kirik Fourth level Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim ­ seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kiriku läänefassaad kujundatud kahe kõrge torniga. Peaukse kohal asub roosaken. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad, kuna kooriosa lõpetab polügonaalne apsiid, mida ümbritseb

Arhdektuuri ajalugu

25

doc

Tallinna kirikud

..........................14 Pildid.............................................................................................................................15-22 Kasutatud kirjandus............................................................................................................24  Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin kirikutest Tallinna vanalinnas. Tallinna kirikuhooned koos kirikaedade ja kunstivaraga on unikaalne kultuuripärand. Eesti on ühinenud ,,Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Kirikud visualiseerivad Tallinna siluetis meie ajaloo vaimse osa, mille tähelepanuta jätmine tähendaks lünka meie ajaloos ja tänapäevas. Oivalise akustikaga kirikud on olulised Tallinna kontserdipaigad, kirikute orelid moodustavad aga unikaalse ,,orelimuuseumi".

Ajalugu

Kommentaarid (1)