Kahe maailmasõja vahel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

4. Eesmärk oli haarata võim, kasvõi vägivallaga 5. 1923 Poola ja Bulgaaria, 1924 Eesti mäss ­ katsed suruti maha 6. Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada kukkus läbi 7. Tekkisid Euroopas äärmuslikud liikumised 8. 1922 Itaalias võimule fasistid (Benito Mussolini) Uue majandusliku tõusu aastad 1. 1920 majanduslik tõus; Dawes(USA rahandusminister): väheneb SM reparatsioonikoorem ja maksude tasumise tähtaegu pikendati ­ Maailmasõja haavad kaovad, elujärg paraneb 2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) ­ Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt ­ patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15

Ajalugu

7

pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks. Saksamaa oli kaotanud kõige rohkem, Verssailes´ rahuleping oli nende jaoks ebaõiglane, nt sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa pidas end ka kaotajaks ja seadis eesmärgiks maailm

Ajalugu

5

docx

Ajaloo KT 3 - Maailm kahe sõja vahel

Majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus, mis oli eriti kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks.  2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele

Ajalugu

12

docx

Eesti iseseisvumine ja maailmasõda

*eitasid Eesti iseseisvumist *ei andnud talurahvale maad *rakendasid vägivalda *suhtusid eitavalt kirikusse *koostöö teiste poliitiliste jõududega 2) Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918 a algul: *enamlased kuulutasid saklased lindpriiks-neid ootasid arreteerimine ja väljasaatmine *Eestis elavad Sakslased ja baltisakslased olid ärevil jatahtsid abi paluda Saksamaalt *Venemaal toimusid läbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Saksamaa rahutingimused olid riiga rasked, Venemaa ei nõustunid (*1918.02.18 Saksa vägede pealetung idarindel) Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui kahe võõra riigi vahel tekkis „tühik“ mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid võimu oma maal maksma. 23 veb 1918 loeti iseseisvus avalikult ette Pärnu „Endla“ teatris. Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24 veb 1918, kuulutati välja iseseisev EV 1918 AV-peaminister K.Päts 3

Ajalugu

4

docx

Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa

allutada rahvuse huvidele 1922.a määrati Mussolini peaministriks, likvideeris demokraatliku riigikorralduse. 1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid  Mussolinil aitas võimul hoida intensiivne riiklik propagnda Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Welmari vabariigi rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ``Mein Kampf´´ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud, riigis tuleb kehtestada uus kord , mis pidi

Ajalugu

33

docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia ­ Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant

Ajalugu

11

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

11

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises.

Ajalugu

Kommentaarid (0)