Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Viirusetõrjed

.............................................................4 Tasuta viirusetõrjed................................................................................................................5 Tasulised viirusetõrjed............................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................6 Antiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk

Arvutiõpetus

28

odt

Inseneriinformaatika 3.ülesanne

Avasime eelmises joonises antud veebilehed ning nakatasime virtuaalarvuti kuue viirusega. Pahavara efekte ei olnud märgata, kuid AVG tundis kohe ära, et arvuti on nakatanud, seega tuli AVG viirusetõrje ajutiselt väljalülitada, et skanneri testimisel oleks kõikidel programmidel võrdsed võimalused. Alustades skanneerimist oli teada, et arvutisse oli paigaldatud seitse viirust, mida AVG antiviirus oleks pidanud leidma. Kahjuks nagu on näha tulemustest jäi üks viirus leidmata. Kontrollimise eesmärgil laadisime üles antud viiruse ka veebisaidile www.virustotal.com, mis avastas, et tegemis on ikka pahaloomulise elemendiga. 7 Võime väita programmi AVG Internet Security 2014 kohta nii palju, et 18 minuti ja 15 sekundi jooksul kätte saadud kuus viirust seitsmest on suhteliselt hea tulemus, kuna avastati ainult trooja hobused. Sai läbiviidud ka järelskann, mis ka sel puhul ütles, et arvuti

Inseneriinformaatika

7

doc

Viirusetõrje ja nuhkvara programmid

eesmärke. Enamik viiruseid pole arvutile otseselt kahjulikud ­ nad püüavad end haakida aegamööda võimalikult paljude failide külge, mille tulemusel arvuti muutub üha aeglasemaks ja kõvaketas täitub "mitte millegi arvelt". Kuid on ka väga kahjulikke viiruseid, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajalikku infot. Pärast seda tuleb uuesti installeerida operatsioonisüsteem. Üldiselt on viirus omaette tegutsev programm ja seega on tal enamasti ka programmile omane faililaiend: EXE, COM, BAT, VBS (Visual Basicu laiend), JS või PIF (Program Info laiend). Lisaks sellele võib viiruse kirjutada juba olemasolevate süsteemifailide sisse, mille tulemusel ta levibki ainult teiste programmifailide sees. Kontoritarkvara võib nakatuda lisaks ka makroviirustega, mis levivad Wordi dokumentide (DOC-laiend) sees. ANTIVIIRUS

Arvutiõpetus

11

docx

Andmeturve ja viirusetõrje

· Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist . Kui arvutis peaks olema viirus, mille eesmärk on andmeid saata, siis takistab ka seda. 1.1.1. Paroolid Lisaks arvuti kaitsmisest ründetarkavara eest, tuleks suurt tähelepanu täielikuks andmeturve saavutamiseks panna paroolidele. Paroole tuleb arvutit ja internetti kasutades sisestada meil igapäev ning aeg-ajalt tuleb ka uusi paroole välja mõelda. Suur osa turvariske ongi seotud eelkõige tõsiasjaga, et kasutajad on valinud endale liiga lihtsad paroolid või ei hoia neid päris turvaliselt.

Arvutiõpetus

33

docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Interneti­ühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut

arvutiõpe

138

docx

Süsteemitarkvara aruanne

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 Kasutajate õigused ning paroolid.........

Infoteadus

10

docx

Arvutiviirused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki

Arvutiõpetus

39

doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix

Microsofti operatsioonisüsteemid

Meedia

Kommentaarid (0)