Viikingid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Referaat ajaloost - Viikingid

VIIKINGID Referaat ajaloost Viikingid olid ­ Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil. Viikingid ehk skandinaaviast pärit sõdalased kujunesid kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele. Lääneeurooplased hakkasid neid kutsuma normannideks ehk põhjamaa meesteks. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasin nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Skandinaavlastel valitses tol ajal veel muinasusund. Nad austasid paljusid jumalaid

Ajalugu

10

doc

VIIKINGID

bbc.co.uk/schools/vikings/travel/travel3.shtml Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. http://www.mnh.si.edu/vikings/start.h tml  1. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Elu ei olnud kerge, sest Põhjamaades oli pinnas väheviljakas ja kliima karm. See võis olla üheks põhjuseks, miks viikingid hakkasid tegelema röövretkedega naaber- maadesse. Sel ajal oli see üsna levinud vara http://www.cdli

Ajalugu

4

rtf

Viikingid - loojad või hävitajad

Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest

Ajalugu

6

rtf

Viikingite Reisid.

Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal.

Geograafia

34

doc

Viikingid kui kultuurikandjad

......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................

Kunstiajalugu

20

docx

Keskaeg, usk

Thor oli viikingite piksejumal. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et peale surma pääseb langenud sõdalane Valhallasse. Valhalla olevat eriline paik, kuhu pääsevad ainult sõjas langenud sõdalased, loomulikku surma surnud inimesi ootas aga pime surnuteriik, kus on nälh ja kurbus. Valhallas aga pidutseti ja võideldi vaheldumisi. Kuna skandinaavia loodus oli karm ja maastik kaljune, ei olnud seal võimalik põldu harida. Skandinaavia maid ümbritses meri ja viikingid olid head meresõitjad. Nende laevad olid väikesed, kuid kiired ja madalad. Seetõttu said nad ka mööda jõgesid sisemaale tungida. Puri oli tavaliselt triibulise mustriga. Laeva otsas oli lohepea, mis ajas vaenlasele juba kaugelt hirmu nahka. Viikingid olid ka osavad kaupmehed ja röövitud kauba suutsid nad maha müüd. Nad ei säästnud ka kirikuid ega kloostreid. Kõige enam kannatasid viikingite röövretkede all Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Iirimaa. 9. sajandil

Ajalugu

13

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

· Lihtbondide seast hakkasid esile kerkima hõimujuhid ehk konungid Ühiskonna jaotus tähtsuselt kahanevalt 1. Hõimujuht ja tema naine (naisel on suur tähtsus) 2. Kuninga kaaskond ja oskustöölised 3. Talupojad ja ksitöölised 4. Orjad (träälid) Gamla Uppsala · Gamla Vana Uppsala oli 3.-4. Sajandil oluline viikingite usuline majanduslik ja poliitiline keskus · ?? · ?? Viikingite pikklaev- · Laevad, millega viikingid purjetasid olid suhteliselt väikesed (20-25m) · Laev kandis u 80 sõdalast · Madala süvisega · ?? · ?? Mütoloogia · Animism- loodsobjektide austamine · Esivanemate kultus · Maailm, ilmapuu- Yggdrasil - 3 tasandit, 9 maailma - Ülal- Asgard (jumalad, Valhalla), Vanaheim, Alfheim - Keskmine tasand- Midgard, Jotenheim, Nidavellir, Scartalfheim, Muspelheim - All- Nilfheim

Ajalugu

15

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. c. "Tsiviilseaduste kogu" · Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. 4. Välisvaenlased a. 7. ­ 11. saj. Bulgaaria riik: · Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. b. 7. ­ 9. saj. araablased: · Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. · V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. c. 9. ­ 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a. suur kirikulõhe. · 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5. Bütsantsi kultuur a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)