Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mesopotaamia ja Egiptus tsivilisatsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Mesopotaamia ja Egiptus tsivilisatsioonid #1 Mesopotaamia ja Egiptus tsivilisatsioonid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andres aasa Õppematerjali autor
võrdlev essee - sarnasused ja erinevused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Mesopotaamia ja Egiptuse võrdlus

Mesopotaamia ja Egiptuse sarnasused ja erinevused Nii Muinas Egiptus kui ka Mesopotaamia said alguse 3000 eKr ning langesid Pärsia võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajalugu - Egiptus ja Mesopotaamia

pea, oli selle jumala püha loom (näiteks Horose püha loom oli pistrik). Egiptlased arvasid, et peale surma kaalutakse nende hing (süda) ära. Võrdluseks kasutati sulge. Kui süda oli kergem kui sulg, siis oli hing vaba ja sai teha seda edasi, mida tegi enne surma. Kui hing oli aga raskem kui sulg, siis sõi deemon selle hinge ära. 5. Kultuur Egiptlastel kujunes kiri välja umbes samal ajal kui ka tsivilisatsioon. Kasutati hieroglüüf kirja, kus üks hieroglüüf võis tähendada mõistet või häälikute kombinatsiooni. Kuna hieroglüüfe oli palju ja nende kijutamine oli tüütu kasutati neid ainult poliitiliste ja religioossete sisuga tekstide kirjutamisel. Kirjutati enamjaolt papüürusele. Hariduse saamine oli Egiptuses privileeg. Kirjutada oskas ainult umbes 1% kogu elanikkonnast. Enamjaolt sai hariduse ainult ülikute lapsed, harva võis kooli sattuda ka keegi lihtrahvast

Ajalugu
thumbnail
38
pdf

Ajalugu I Kursus-Vanaaeg

3.Miks tekkisid egiptuse kunstis kaanonid ja miks just sellised? Kuna Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli kultuslik tahendus. Need olid seda rangemad, mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid 8.Peatukk .Usk 1.Milline seos võib olla Mesopotaamia ühiskonna üldiseloomul ja kirjaoskuse suhteliselt laial levikul(Egiptusega võrreldes)? Mesopotaamias kasutati kiilkirja – märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

3.Miks tekkisid egiptuse kunstis kaanonid ja miks just sellised? Kuna Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli kultuslik tahendus. Need olid seda rangemad, mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid 8.Peatukk .Usk 1.Milline seos võib olla Mesopotaamia ühiskonna üldiseloomul ja kirjaoskuse suhteliselt laial levikul(Egiptusega võrreldes)? Mesopotaamias kasutati kiilkirja ­ märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Esiajalugu ja idamaad

haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 ja Gibraltaril 1848. Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist1856. aastal, 3 aastat enne Charles Darwini "Liikide tekke" ilmumist. Homo sapiens Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kattega. Nas valmistasid tuhandeid taiuslikumaid tooriistu. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon on inimühiskond koos kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Kultuuri seostatakse tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks. Tsivilisatsioon

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Egiptus ja Mesopotaamia

* Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 ­ 525 a eKr) * Ülem ­ Egiptus eraldus Alam ­ Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk, Ur jm. * Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid * u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad Vana ­ Babüloonia * Kuningas Hammurapi ühendas kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile, sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun