Liivi sõda ja Rootsi aeg (6)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Aastaarvud

Liivi sõda – 1558-1583
Jam Zapolski rahu – 1582
Pljussa vaherahu – 1583
Altmargi rahu – 1629
Brömsebro rahu – 1645
Oliwa rahu – 1660
suur näljahäda – 1696-1697
Forseliuse seminari tegutsemisaastad – 1684
esimene eesti keelne grammatika – 1637
Tartu ülikooli asutamine – 1632

Isikud
- Balthasar Russow – Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik
- Erik XIV – Rootsi kuningas ( 1560 -1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema
- Gustav II Adolf – Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas
- Karl XI – Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna
- B.G. Forselius – õpetas lastele lugemist talurahvakoolides; organiseeris rahvakoolmeistrite seminari; seal sai õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 õpetajat; käis Rootsi kuninga juures oma kahe parima õpilasega (I.Jaak ja P.Jürri); hukkus tormis
- Heinrich Stahl – baltisaksa pastor; Tallinna toomkiriku õpetaja; koostas esimese eesti keele grammatika (sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga); esimene Narva ja Ingerimaa superintendent
- Johann Hornung – kirjutas ladinakeelse eesti keele grammatika
- Andreas ja Adrian Virginius – isa ja poeg; tõlkisid ja toimetasid esimese eestikeelse piibliväljaande Uus Testament
- Johann Skytte – Rootsi riigi- ja ühiskonnategelane; tegi TÜ asustamise tegeliku töö ära; TÜ kantsler; Liivimaa kindralkuberner
- Ivan IV (Julm) – Venemaa valitseja alates 1533 kuni 1584; alustas Liivi sõja
- Gotthard Kettler – Liivi ordumeister 1559 -1561 ja Kuramaa hertsog 1561-1587
- Hertsog Magnus – Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 1570- 1577
- Ivo Schenkenberg – Tallinna käsitööline; moodustas Tallinna põgenenud talupoegadest linna kaitseks väesalga; „Eestimaa hannibal“
- Sigismund II August – Poola kuningas (1548-1572); sõlmis Poola ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu
- Stefan Batory – Poola kuningas (1576-1586); sundis venelased Liivimaalt taanduma; sai kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa Jam Zapolski vaherahuga

Liivi sõja puhkemise põhjused, osalejad, tulemused

Põhjused : Tartu maksu maksmata jätmine; Venemaa välispoliitika – allutada Läänemere idarannik ; Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus; Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas
Osalejad : Liivimaa, Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi
Tulemused : 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. Rahva arv vähenes oluliselt. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia.

Rootsi aeg – haldusjaotus , valitsemine, rahvastik , linnad, aadlikud , talupojad, eluolu, võimu tugevnemine
- Haldusjaotus – Eesti ala jaotati kaheks kubermanguks ; Eestimaa kubermang : (Põhja-Eesti) Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Liivimaa kubermang : (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Saaremaa, Pärnu, Tartu; Saaremaal oli oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem; Eestimaa keskus oli Tallinn ja Liivimaa keskus oli Riia; kubermange juhtis kuninga poolt määratud kindralkuberner
- Valitsemine – Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu; talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval; 1611.aastal asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid); pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna; Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus ); toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui roosi aadlikele; maade äralibisemine riigi käest võttis sellise ulatuse , et keskvalitsuse sissetulekud kuivasid kokku. Järgmisel aastal pärast Kristiina troonist loobumist otsustas rootsi valitsus riigimaade osalist tagasivõttu.
- Rahvastik – rahvas oli kuurnatud sõdadest; enne Liivi sõda oli elanikke umbes 250 000-300 000, 1620 .aastateks aga 120 000-140 000; 17.sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid (vene, soome, läti), kes moodustasid Lõuna-Eestis 17% talurahvast; mõningaid tagasilööke rahvaaru pidevale kasvule tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656-1258 katk, nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695.aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese
- Linnad – Liivi sõja alguses oli Eestis 9 linna : Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva; neile lisandus 1563 .aastal Kuresaare ja 1584.aastal Valga; Vana-Pärnu kaotas linnaõiguse 1599.aastal; seega 16.sajandi lõpuks oli Eestis 10 linna; 17.sajandil kaotasid mitmed sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad oma õigused; 1783.aastal kehtestati asehalduskord st kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametlike linnavappidega; lisandus veel 2 linna : Paldiski ja Võru; Vene aja lõpuni oli linnade arv 12; Eesti ala suurim linn oli Tallinn; keskaegne linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim linnade õigusi märgatavalt kärpis; kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil
- Aadlikud – rüütelkonnad seisid aadlike õiguste ees; maapäaeval aadlikud sai kokku ja arutasid; maariik e Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus; aadlikelt võeti maad ära ning nad pidid hakkama makse maksa
- Talupojad – Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused; koos mõisapõldude sureneminsega kasvasid ka talupoegade teokoormised , mille kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku suvast; redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud; talupoeg pidi teatud arvu arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama; talupojad pidid andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist (loonusrent); maksa riigimakse; 1645.aastal fikseeriti sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestisse; talupoegadel oli keelatud omavaliline lahkumine mõisniku juurest; mõisnikud võisid talupoegadelt maa ära võtta ning anda ka ihunuhtlust; mõisnikel oli keelatud talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormist tõsta; talupojad võisid mõisniku tegusid kohtusse kaevata

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

152 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miuka Õppematerjali autor

erinevate sündmuste aastaarvud, tähtsamad isikud ja nende teod, sõja puhkemise põhjused, osalejad, tulemused, tähtsaim Rootsiajast

rootsiaeg liivi sõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimused : VARAUUSAEG Eestis

11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse,

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222)

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557)

Ajalugu

doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14

Ajalugu

rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada

Ajalugu

docx

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu

Ajalugu

docx

Ajaloo kokkuvõte Liivi sõda

Liivi sõda ● Toimus 1558-1583 ● Osapooled: ○ Moskva suurvürstiriik ○ Poola-Leedu ehk Rzeczpospolita ○ Taani ○ Rootsi ● Iga riik soovis oma valdusi laiendada ● Sõda algas venelaste pealetungiga. Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taanile, Orduriik andis end Poola kaitse alla, Harju-Viru ja Tallinn andsid end Rootsi kaitse alla. ● 1561 lõppes Vana-Liivimaa periood. Liivi sõda oli kujunenud riikidevaheliseks konfliktiks. ● Koos Liivi sõjaga toimus ka Põhjamaade seitsmeaastane sõda. ● 1582 - Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Liivimaa ala läks Poolale. ● 1583 - Pljussa vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge. Poola aeg Liivimaal ● Aadlid said endised maavaldused tagasi. ● Kinnitati talupoegade pärisorjus. ● Luteri usk säilis.

Ajalugu

docx

Ajaloo mõisted ja küsimused

Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684  1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak  Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius  Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne

Ajalugu

Rohkem sarnaseid