Mikrobioloogia I konspekt (1)

Tartu Ülikool - Bioloogia - Mikrobioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on adhesioon bakteritele kasulik?

Lõik failist

MIKROBIOLOOGIA I ( loeng 1.) 1. September 2009
Õppematerjale:

„Brock biology of microorganisms” by Michael T. Madigan

„Microbial Life” ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html)

ÕIS 2009 õppematerjalid
1. ELU TEKE MAAL:

Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat.
Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ).
Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu.
Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist.
Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia )
Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri

TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna:

Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2
Kõrgem temperatuur
Ere valgus, UV kiirgus
Tugev vulkaaniline tegevus
Meteoriitide rünnakud

HÜPOTEES: Esimesed organismid olid keemilise evolutsiooni produktid .
Ürgrakk- protobiont
ELU OMADUSED:

Metabolism ( ainevahetus )
Väliskeskkonnast eraldatud keha
Paljunemine
Omaduste edasi andmine ( DNA; RNA )
Suhtlemine väliskeskkonnaga
Arenemine ( evolutsioon )

Orgaaniliste molekulide abiootiline süntees:
Miller & Urey
Veeaur
Veeaur+NH3+CH4+H2+
Kondenseerumine
Ürgne Maa atmosfäär
PROTOBIONTIDE MOODUSTUMINE:

Kui liposoomid segada lahustuvate biopolümeeridega

See kuivatada moodustub mitmekihiline „võileib”

Siis vee lisamine lipiidmembraaniga kerakesed, mis sisaldavad enda sees biopolümeeri molekule.

Arvatakse et esimeseks pärilikkuse kandjaks oli RNA.
Panspermia- elu kandumine Maale kosmosest .
Esimesed Eukarüoodid ilmusid Maale ~ 1,7 miljardit aastat tagasi  tuuma membraan võis moodustuda rakumembraani sissesopistusest.

Endosümbioos:

Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid ( protobakterid ) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid .

Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone  tänapäeva kloroplast

Eukarüootide ripsmed ja viburid võivad olla tekkinud ektosümbiontide spiroheetidest.

Tõendid:

Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom - rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest.

Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S),

( tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi )
PROKARÜOODID ( loeng 2. ) 4. September 2009
Elusorganismid on jagatud kolme suurde fülogeneetilisse rühma ehk domeeni:

Eukarüoodid

Arhed e. arhebakterid prokarüoodid

Bakterid e. eubakterid

Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. ( enamasti kasutatakse ladina- ja kreekakeelseid nimetusi )

Näiteks:

Bacillus - pulgake ( ladina keeles )
Bacterium- pulgake ( kreeka keeles )
(Bacterium coli- soolekepike )

Soovitatavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia , värvuse, ainevahetuse jne. kohta.

VÄIKSEMA MÕÕTMELISED BAKTERID:
- Mykoplasma genitalium
- Nanobakterid (kõige väiksemad)
- Klamüüdia bakterid
- Nanobacterium sanguineum
SUUREMA MÕÕTMELISED BAKTERID:
- Spirochaeta plicatilis- keeritsbakter
- Thiothrix (niite moodustav bakter , väävliterad)
- Thiomargarita namibiensis ( namiibia väävlipärl –kõige suurem)
- Thiospirillum- (spiraalne väävliteradega fotosünteesiv bakter)
- Oscillatoria (tsüanobakter)
- Chromatium okeanii
- Epulopsicium fishelsonii
- Thioploca (moodustab patse)
- Rhodospirillum
- Epulopiscium
- Bacillus megaterium

Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind.
Suur eripind võimaldab kiiret ainevahetust keskkonnaga, mis toimub bakteritel vahetult läbi pinna, kas difusiooniga või membraanis olevate transporterite vahendusel.
Kerakujulistel bakteritel on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal.

Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused:

Morfoloogilised (ehituslikud)
Füsioloogilised ja metaboolsed ( ainevahetuslikud )
Biokeemilised
Ökoloogilised
Genotüübilised (genoomi suurus, GC% DNAs)
Makromolekulide järjestused (täisgenoomid, teatud geenide järjestused, valgujärjestused)

Morfoloogilised tunnused ( välisehitusse puutuv )

Raku kuju
Agregatsioon (kogumite moodustamine)
Kapsli olemasolu
Jätkete olemasolu
Raku suurus
Koloonia morfoloogia (välisehitus)
Värvumine Grami järgi
Piilide ja viburite olemasolu
Endospooride esinemine ja paiknemine

Füsioloogilised ja metaboolsed tunnused:

süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine,
kasutatavad energiaallikad,
käärimisproduktide loomus,
peamine toitumistüüp ( heterotroof , fototroof jne)
Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb)
liikuvus,
osmotolerantsus,
suhtumine hapnikku ( aeroob , anaeroob, fakultatiivne anaeroob)
pH- taluvus ja-nõudlus,
soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne)
Sekundaarmetaboliitide ( antibiootikumid jne) moodustamine,
tundlikkus antibiootikumidele ,
varuainete loomus.

Biokeemilised tunnused:

Rakukesta keemilised komponendid,
Pigmentatsioon ,
Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid),
Teatud ensüümide süntees;
Tsütokroomide spekter ,
Klorofüllide spekter

Ökoloogilised tunnused:

Tüüpilised elupaigad ,
Kooselu teiste organismidega ,
Patogeensus .

Kirjeldatud on ca 6000 liiki baktereid.
Maakeral on ilmselt 100-1000 x rohkem bakteriliike, kui seni kirjeldatud on.
Organismi kõik geenid kokku – geenikogum; temas kodeeritakse kõik organismi omadused;
Genoom koosneb geenidest ;
Geen on DNA järjestus (nukleotiidide järjestus, lõik DNAd, piirkond DNAs), mis kodeerib kas valku või RNAd.
Valke kodeerivate geenide DNA järjestustelt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus.
Genoomide uurimisel on suureks abiks bioinformaatika .
Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu hõlpsasti kättesaadavad. Geenipank.

EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS: (loeng 3.) 10. September 2009

Eukarüootne rakk on ~10x suurem kui prokarüootne rakk .
Mikroobirakk sisaldab 70-85 % vett, kuivainet 15-30 %. Kui rakkudes on palju varuaineid, võib kuivainesisaldus olla ka suurem.

Kuivainest moodustavad:
valgud ca 50%,
rakukesta komponendid 10-20%,
RNA 10-20%, (prokarüootidel rohkem, kuna rohkem ribosoome)
DNA 3-4%,
lipiidid ca 10%.

EUKARÜOODID
- Palju pulgakujulisi kromosoome
- Diploidne kromosoomistik
- Membraani stabiliseerivad steroolid. (süntees vajab hapnikku)
PROKARÜOODID
- Prokarüootsel rakul on rakumembraani peal rakukest , kesta peal võib olla veel kapsel . Kapsel aitab kleepuda pinnale ja kaitseb patogeene fagotsütoosi eest
- Palju ribosoome
- Vibur (võib olla ka mitu)
- Puudub tuumamembraan ( selle asemel on nukleonid- bakteri rõngaskromosoom )
- Haploidne kromosoomistik
- Plasmiidid - täiendavad väiksemad DNA rõngasmolekulid
- Steroolid reegline puuduvad on hopanoidid. ( süntees ei vaja hapnikku)
- Aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid

Histoonid on aluselised valgud, mis on evolutsioonis vähe muutunud (DNA kokkupakkimine.)
Rakumembraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist kuhu vahele on sukeldatud valgud.

Basaalkeha, mille abil vibur kinnitub rakule, koosneb valgulistest ketastest. (neid on kas 1 / 2 , sõltub bakteri rakukesta ehitustüübist) Bakteritel paneb viburi pöörlema prootonite voog läbi viburi basaalkeha.
Eukarüootide basaalkeha nimetatakse ka kinetosoomiks. Eukarüootne vibur pannakse tööle ATP hüdrolüüsi arvel.

ARHED (loeng 3.) 10. September 2009

Arhed on eeltuumsed.
Arhedel on sarnaseid tunnuseid nii bakteritega ja eukarüootidega.
Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S geen oli järjestuselt suhteliselt sarnane eukarüootide 18S rRNA omale.
Halofiilsed arhed (näiteks perekond Halobacterium) sünteesivad ATPd valgusenergia arvel, kasutades selleks mitte klorofülli, nagu taimed ja teised fotosünteesivad bakterid, vaid punast pigmenti bakterirodopsiini.
Arhedel on 4 hõimkonda.
Esimesed arhed, keda kirjeldati, olid äärmuslike omadustega: nad asustasid kuumi elupaiku (hüpertermofiilid), ülisoolaseid veekogusid (äärmuslikud halofiilid), olid ranged anaeroobid (metanogeenid ja väävlihingajad).
NB! Metaani moodustamine on ainult arhedele iseloomulik tunnus. Seda ei suuda ei bakterid ega eukarüoodid!
Kui varem arvati, et arhed elavad ainult ekstreemsetes keskkondades , siis nüüdseks on arhesid leitud ka külmas ookeanivees, mullas, inimese soolestikus ja suuõõnes.
Üks esimesi hüpertermofiilseid arhesid, kes avastati, oli Pyrodictium occultum. Tema meelistemperatuur on 105 oC. Pyrodictium (tõlkes tulevõrk) kasvab hallitusetaolise kihina väävlikristallidel. Rakud on tal ketta või taldrikukujulised, liikumatud ja õõnsate valguliste torukestega võrguks ühendatud. Need torukesed on vajalikud rakkude kinnitamiseks väävlile. Range anaeroob, oksüdeerib vesinikku ja orgaanilisi ühendeid ja redutseerib väävlit. Teda on isoleeritud mustast suitsetajast.

Ühised jooned bakteritega:

rõngaskromosoom;
genoomi suurus (väike genoom);
Operonide esinemine;
mRNA intronite puudumine;
70S ribosoomid;
Metabolismiensüümid on bakteritel ja arhedel sarnased.

Ühised jooned eukarüootidega:

Histoonide esinemine;
DNA- seoseline RNA polümeraas (transkriptsiooniaparaat) kompleksne , paljukomponendiline nagu eukarüootidel. Bakterite oma on palju lihtsam.
Rakuskelett
Transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega

BAKTERITE KUJURÜHMAD ( loeng 4. ) 11. September 2009
Bakterid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma:

Kerabakterid ehk kokid

Pulkbakterid ehk batsillid

Kruvibakterid ehk spiraalsed bakterid ( spirillid ja vibrioonid)

Keeritsbakterid ehk spiroheedid

Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju, sõltumata tema eelnevast kujust.
Lisaks bakterite põhirühmadele on ka teisi kujusid :

Niitjad bakterid
Aktinomütseedid
Müksobakterid
Mükoplasmad
Punguvad ja jätketega bakterid

Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks.
KOKKIDE AGREGAADID:

Kui rakud pooldusid ühes tasapinnas, siis moodustuvad kaksikkokid ehk diplokokid ja ka ahelkokid ehk streptokokid
Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad plaatjad agregaadid ja tetraadid ( kobarkokk ehk stafülokokk)
Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis, siis moodustuvad kuupkokid ehk sartsiinid.

Ümarate bakterite eelised ja puudused:
-
- Kuna toitumisel liiguvad ained läbi raku pinna, siis on ainete transpordimahud kokkidel suhteliselt väikesed  neil võiks olla väike kasvukiirus.
- Kokid ei ole head pinnale kleepujad, sest neil on tasase pinnaga vähe kokkupuute-pinda.
+
- Väiksem eripind, kui teistel bakteritel vastupidavamad kuivusele ja osmoose rõhu muutustele keskkonnas.
- Kui kokid on agregaatidena, on eripind veelgi väiksem.
Batsillid:
Tüüpiline pulkbakter on silindrikujuline ja ümara otsaga.
Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore  ebasoodsate tingimuste üleelamiseks.
Endospoorid võivad paikneda:
Raku keskel ega paisuta rakku. Batsillaarne spoor .
Spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel (klostridiaalne spoor) või otsas (plektridiaalne spoor). Rakk on värtna- või trummipulga kujuline.
Spoor on külgmiselt.
Pulkbakterite rakud võivad olla konarlikud. (NT: Corynebacterium, Mycobacterium , Bifidobakterid [hieroglüüfi moodi])
Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid:

Streptobatsillid

Diplobatsillid

Batsillide + ja –
-
- tundlikkus osmootse rühu muutustele keskkonnas – kuivavad näiteks kergesti ära. Seetõttu on pulkbaktereid rohkesti seal, kus osmootne rõhk on suhteliselt stabiilne (magevesi, inimese jämesool).
- Pulkbakteritel, eriti peenikestel pulkadel, on suur eripind võrreldes näiteks sama ruumalaga kerabakteritega. See võimaldab kiiret ainevahetust keskkonnaga läbi raku pinna (toitumine), mis tagab kiire kasvu.
- Pikad saledad pulgad kleepuvad hästi pinnale – palju kleepumispinda. See parandab toitumistingimusi veelgi.
Pulkbaktereid:

Bacillus anthracis
Clostridium tetani
Bacillus cereus
Mycobacterium
Bifidobakterid

Spiraalsed bakterid:
Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi:

vibrioonideks (keerde 1-1,5)

spirillideks (keerde rohkem).

Vibrioonid:

koolera - vibrio cholera
Desulfovibrio- võib agregeeruda 3-6 rakust koosnevaks ketiks. ( kui keskkonnas on hapnikku, siis rakud kogunevad mikrokolooniateks, kus lima takistab hapniku difusiooni rakuni. )

Spirillid: (kruvibakterid)

Spiraalne kuju annab eelise liikumiseks vedelas keskkonnas.

Helicobacter pylori (elab maos ja põhjustab maohaavandite teket)

Campylobacter jejuni
Aquaspirillum (veebakter)[aeroobne]
Spirillum volutans

Spiroheedid ehk keeritsbakterid:

Palju peenemad kui spirillid, painduvamad.
Kuju tekib tänu valgulistele fibrillidele.
Spiroheedil paiknevad rakku liigutavad viburid periplasmas- ruumis, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja välismembraani vahel. Viburid pöörlevad vastassuunas ja tõmbavad raku keerdu.

Niitjad bakterid:

Niitjatel bakteritel paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval, moodustades niidi e. trihhoomi.
Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel .
Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused.
Sphaerotiluse kinnitunud niidist rakkude jagunemisel väljalükatavad rakud (goniidid) kasvatavad endale viburid ja ujuvad kinnitunud niidist eemale. Soodsas keskkonnas nad kinnituvad, kaotavad viburid, hakkavad jagunema ja annavad alguse uuele niidile.
Leptothrix (oksüdeerib rauda)
Sphaerotilus
Beggiatoa
Thioploca
Leucothrix ( niitjas veebakter)
Mõnedel niitjatel tsüanobakteritel (Nostoc, Anabaena) on niidis ka erineva funktsiooni ja morfoloogiaga rakke: spoorid e. akineedid, mis taluvad hästi ebasoodsaid tingimusi ja heterotsüstid, milles toimub õhulämmastiku fikseerimine.

Punguvad ja jätketega bakterid:

Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub rakumembraan ja tsütoplasma) või koosnevad kas valgust või eritatud limast.
Jätketel on enamasti kinnitusfunktsioon
Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga – pungumisega.
(Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele.)
Hyphomicrobium
Stella
Asticacaulis (A- on eitus )
Caulobacter (kinnitumisjätkega veebakter)
Planctomycesel (arvati alguses et see on seen , kuna pungus)
Verrucomicrobium spinosum
Nevskia (taustal) esineb veekogude pindkiles. Puukujuline jätke koosneb limast. Arvatakse, et lima hakkab ta välja ajama ebasoodsates toitumistingimustes.
Gallionella on levinuim rauabakter.

Aktinomütseedid:

Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi.
Orgaanilise aine lagundajad ( tselluloos , hemitselluloos , pektiin, kitiin , valgud, pestitsiidid jne).
Muld on sobiv elukeskkond.
Näevad välja nagu hallitusseened.
Kõige olulisemad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas.
Aktinomütseetidel on palju suuri genoome.
Nende kolooniapind on hüdrofoobne.
Aktinomütseetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies.
Aktinomütseetide koloonia koosneb pinnas hargnevast substraadimütseelist ja selle kohal kõrguvast õhumütseelist.
Õhumütseelil arenevad suguta paljunemise spoorid ehk koniidid .

Müksobakterid (mitte segi ajada mükoplasmaga; tuberkuloosi tekitajatega):

Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha .
Limabakterid
Müksobakterid on gramnegatiivsed, saledate rakkudega, painduva kestaga bakterid, liiguvad tahkel pinnal libisedes.
Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja 1892. aastal. Tema näitas, et varemalt seenteks peetud organismid olid tegelikult bakterid.
Müksobakterid jagatakse toitumise järgi kahte rühma:
1) Bakteriolüütilised (teistest bakteritest nt bakteriolüütilised müksobakterid.)
2) Tsellulolüütilised.
Viimasel ajal on näidatud, et müksobakterid sünteesivad ka antibiootilisi aineid. Nende hulgas on ka potentsiaalseid vähiravimeid.

Bakteriraku membraan, kapsel, kest

Rakumembraan ümbritseb bakterirakku ja on turgori mõjul surutud vastu rakukesta.
Membraan koosneb:

Membraan ei ole jäik vaid ümberkorralduv.

Rakumembraani funktsioonid:
- Ainete transport rakku ja eritamine rakust. Suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide membraani palju transportereid.
- Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel).
- Energeetiline funktsioon. ( Membraanis paiknevad oksüdatiivsed ensüümid, elektrontransportahela komponendid, fotosünteesiaparaat purpurbakteritel. Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks , mis omakorda energiseerib enamikku rakuprotsesse. )
- Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel.
- Viburite kinnitumine rakule basaalkeha abil ja viburi liikuma panek.

RAKUKEST

Erinevate rakkude kestades on kaks põhikomponenti:
- Tugifibrillid (raudvarvad)
- Maatriks (betoon)

Taimerakus on tugifibrillideks tselluloos ja maatriksiks hemitselluloos ja ligniin.
Seeneraku tugikesta moodustavad kitiin ja erinevad beetaglükaanid.
Bakteriraku tugifibrillid on peptidoglükaanist.

Rakukesta funktsioonid:

Mehhaaniline kaitse ( raku sees on kõrge osmootne rõhk.- 2-5

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

VEP Õppematerjali autor

Põhjalik ja sisutihe konspekt

Sarnased õppematerjalid

114

pdf

Nimetu

moodustuvad, kaitsevad edasise nakatumise eest. Siberi katk- 25+25. Vaktsineerimata 25 lammast surid. Pasteur pani aluse füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale, tööstusmikrobioloogiale ja meditsiinilisele mikrobioloogiale. 5 Joseph Lister Inglise kirurg. Võttis omaks Pasteuri vaated (haavanakkused). Desinfitseeriv lahus: fenoolilahus. Operatsioonijärgne suremus vähenes kiiresti. Robert Koch Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Huviobjekt oli siberi katk. Seni arvati, et mitte bakterid ei põhjusta koekahjustusi peremeesorganismis, vaid et kahjustunud koes leitavad bakterid on kudede haigusprotsesside (lagunemise) tagajärg. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks (keedetud kartulilõigud, zelatiin, agar) KOCHI-HENLE POSTULAADID Tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust

Kategoriseerimata

docx

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja aminobutüraadi 3. Protein

Mikrobioloogia

docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. VI. Avastas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. VII. Töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. Pani aluse: I. Füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale II. Tööstusmikrobioloogiale III. Meditsiinilisele mikrobioloogiale · Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis. Kirjeldas ka B. Anthracise endospoorid. Temalt pärinevad Koch-Henle postulaadid. Leiutab bakterite värvimise. Erinevate söötmete väljatöötamine. Kochi-Henle postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati

Mikrobioloogia

docx

Mikrobioloogia I eksam

produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel S. Vinogradski kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid A. Fleming avastas antibiootikumid; avastas ja puhastas penitsilliini

Bioloogia

docx

Mikrobioloogia konspekt

äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu · Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel o F. Cohn väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on just sarnased taimedega; bakterid paljunevad pooldumisega ja eksisteerivad kas üksikute rakkudena , agregaatidena või niitjate ahelatena, neil on

Mikrobioloogia

doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

Peptidoglükaanvõrgustiku lihtsustatud skeem ühel pulkbakteril. Paralleelsed jooned on glükaanahelad, mis koosnevad beeta-1,4-glükosiidsidemega seotud Natsetüülglükoosamiinist(G) ja N-atsetüülmuraamhappest (M). N-atsetüülmuraamhape on N- atsetüülglükoosamiini ja piimhappe ester. Ahelad on ühendatud võrgustikuks tetrapeptiidide vahendusel. 24. Kuidas oleks võimalik kahjustada bakteri rakukesta? Lüsotsüüm, antibiootikum 25. Kochi postulaadid Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Need on tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides. 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4

Mikrobioloogia

docx

Mikrobioloogia I kursus 2012

Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN),

Bioloogia

docx

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2010 Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Kolm domeeni:arhed, bakterid ja eukarüoodid. Prokarüoodid kuuluvad arhede ja bakterite domeeni. Prokarüoot: eeltuumne. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekog

Mikrobioloogia

Rohkem sarnaseid