Külm sõda (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Põhjalik kokkuvõte Külma sõja kohta

kuulutati välja Sm Liitvabariik (Saksa LV), nõuk. okup. loodi Sm Dem Vab (Saksa DV). ÜRO ­ 1945.a. loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvaste ühendamine. Külma sõja kriisid( kus, millal ja tagajärg): *Korea ­ 1950 ­ surma sai ligi 3 mln inimest. Lõppes tulemusteta. Korea ps'l jäi olukord samaks. *Lähis-Ida ­ 1950-1960 vahemikus ­ NSV Liit tahtis saada Lähis-Ida. USA toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. *Vietnam ­ 1960-1970 ­ Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. *Kuuba ­ 1950 ­ Nõuk. Liit viis oma raketid Kuubalt minema. Usa viis oma omad välja Türgist ja tunnustas Kuuba puutumatust. Kriis lahenes rahumeelselt. *Berliin ­ 1960 ­ Nõuk. Väed suruti maha. Ida- ja Lääne-Berliini vahele ehitati müür (Berliini müür). *Afganistan ­ 1979 ­ Kriis ei toonid Nõuk. Sõjaväele edu. USA pani Nõuk. Liidule peale uue võidurelvastumise

Ajalugu

5

docx

Mõisted Külm sõda - 11.klass

•Rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1951. aastal (üleskutse 1950. aastal) ja mille peamine eesmärk on majanduslik ja poliitiline koostöö – Õ lk 76 (Euroopa Söe- ja Teraseühendus) •1949. aastal lõhenes Saksamaa kaheks eraldi riigiks – Õ lk 50 (Ida- ja Lääne-Saksamaa) •1961. aastal puhkenud Külma sõja kriis Euroopas, mille käigus eraldati teineteisest Ida-Berliin Lääne-Berliinist – Õ lk 25 ja 54 (Berliini müür) •1950.-1953. aastal puhkenud sõda Aasias, milles osalesid NSV Liit ja USA oma relvadega. Sõja tulemusel hukkus ligi 3 miljonit inimest. Olukord poolsaarel on jäänud samaks tänase päevani ja jagatud kaheks vaenutsevaks pooleks – Õ lk 16 (Korea sõda) •1962. aastal puhkenud kriis Kariibi mere piirkonnas, mille käigus NSV Liit saatis oma massihävitusrelvad Kuuba saarele. USA plaan oli paigutada oma relvad NSV Liidu piirile (Türgi territooriumile). USA kuulutas Kuubale majandusblokaadi. Tegemist oli Külma

11.klassi ajalugu

2

rtf

Ajalugu : Võidu relvastumine

Saksamaa lõhenemine – 1949 mai Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja NL okupatsioonialadel loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) raudne eesriie – NL poliitile üritus kaitsta oma mõjuala võõrmõjutuste eest. Pingelõdvendus – Pärast Stalini surma 1953 tekkis lootus et USA ja NL suhted võivad paraneda. Sõlmiti USA ja NL vahel mitmeid tähtsaid lepinguid. 4.Külm sõda : mõiste, dateering, liiderriigid, teised osapooled (poliitiline sõda) Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt II ms järgsel rahuperioodil. Peale II ms kuni 1980 kui idablokaad hakkas lagunema. Liiderriigid olid USA ja NSVL Teised osapooled Inglismaa , Jaapan, Prantsusmaa 5.Kriis külmas sõjas : nimeta üks külma sõja kriis, kes olid antud kriisi osapooled , mis oli kriisi põhjus, tulemus. Vietnam 1960-1970 USA ja NL vahel. Mõjuvõimu pärast

Ajalugu

2

doc

II maailmasõjajärgne periood

Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 ­ 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 4. Külm sõda PÕHJUSED: Mõlema riigi eesmärk oli oma maailmavaadet teistesse riikidesse edasi kanda (USAl Lääne Demokraatiat ning NSVL l kommunistliku totalitarismi). Samuti soovisid mõlemad suurendada oma võimu maailma poliitikas ning majanduses. AVALDUMISED: *Võidurelvastumine (massihävitusrelvade täiustamine) NSVL: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid. USA: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid ja tähesõdade programm.

Ajalugu

7

docx

Külm sõda

Algas Berliini blokaad. · Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva pärast lõpetas NSV Liit Berliini blokaadi. · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks. Külma sõja mõiste ja valdkonnad. · Külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kulturi- ja teaduselus maksma panna. · Valdkonnad: o Prooviti vastast edestada võidurelvastumises. o USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu.

Ajalugu

3

doc

Külm sõda - blokaadid ja kriisid

Neid toetas Iisrael. 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr, aga Egiptus sai Suessi kanali omanikuks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Vietnami sõda(1964-1973)- : Põhjas kommunistlik DV Vietnami ja lõunas(demokraatia) USA- meelne Vietnami Vabariik. USA pidas edutut sõda NL-ga, mis lõppes lüüasaamisega. Kogu Vietnam langes kommunismi alla. Ungari ülestõus(1956)- Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik reziim taastati. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Loodud sõjaline ja poliitilne liit. Pandi alus 4. aprillil Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Algselt oli 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele.

Ajalugu

1

doc

9 klass - "Külm sõda"

1. Mida tähendab külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. 2. Millal ja millise sündmusega algas külm sõda? 1948-1949 ­ Berliini blokaad 3.Milliseid vahendeid kasutatakse külma sõja ajal? Kõnesid; konfliktide, kriiside ülesässitamine, võidurelvastumine 4. Mida tähendab kahepooluseline maailm? Ida ja Lääne vastandumine, demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idabloki riigid. 5. Trumani doktriin(aeg, sisu)? 1947 ­ plaan anda majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSVL 6. Marshalli plaan(aeg, sisu)?

Ajalugu

1

doc

II MS järgne maailm

Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda ­ kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin ­ USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu

Ajalugu

Kommentaarid (0)