TALLINNA ÜLIKOOL
Instituut
osakond
.....
NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID
Referaat
Juhendaja : lektor .....
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS...........................................................................................................3
1.MIS
ON
STEREOTÜÜP?........................................................................................4
1.1.Stereotüüp on
kõva...................................................................................................4
1.2.Sotsiaalpsühholoogid on
leidnud..............................................................................5
2. NAISELIKKUS .........................................................................................................6
2.1.Tänapäeval...............................................................................................................6
2.2.Igavene
Naiselikkus.................................................................................................7
3.SOOROLLI
STEREOTÜÜP...................................................................................9
4.MEES
KUI ANDJA,NAINE KUI
VASTUVÕTJA...............................................10
5.NAINE
ON SEE,KES LOOB
ARMASTUST........................................................12
6.NAISTE
HUVID........................................................................................................5
6.1.Kultuurilised
stereotüübid naiste ja meeste koostöös
.............................................15
6.2.Poliitikas
osalemine.................................................................................................17
6.2.1.Naiste võimalik roll
rahvuspoliitikas....................................................................18
KOKKUVÕTE..............................................................................................................9
KIRJANDUSALLIKAD.............................................................................................20
Sissejuhatus
Minu referaadi eesmärk on kirjutada kõige tuntumatest ja
problemaatilistet naiselikkuse stereotüüpidest kaasaegses
maailmas,mida iga inimene ei saa ära unustada.
Naiselikkuse stereotüübid tülitavad meid aeg ajalt,kuid ilma
nendeta me ei saa rahulikult elada,elu võiks paista igav ja
alaväärtuslik. Tänapäeva maailmas inimesed ju elavad
stereotüüpide järgi, nagu vanasti, aga see ei sega neid,minu
Kirjuta lühike (umbes 300 sõna) arvamus, s.t selgita ja põhjenda oma mõtteid. Ära kirjuta küsimus - vastus, allaolevad küsimused on antud, et sul oleks lihtsam teemas püsida. Nende järgi saad lõigud vormistada. 1. Mis on üldse stereotüüp? Milliseid stereotüüpe oskad nimetada? 2. Milliseid omadusi ja käitumisviise peetakse mehelikeks (see ongi mehelikkuse stereotüüp)? 3. Milliseid omadusi ja käitumisviise peetakse naiselikeks (see ongi naiselikkuse stereotüüp)? 4. Kas inimesed Eestis mõtlevad stereotüüpselt, s.t oodatakse, et mehed oleksid nagu punktis 2 ja naised nagu punktis 3? Too näiteid poolt ja vastu. 5. Sõnasta selgelt ühe lausega oma arvamus, toetudes oma tööle - kas Eestis kehtivad need stereotüübid ehk kas inimesed pigem mõtlevad sterotüüpselt või pigem mitte või esineb nii seda kui teist. Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid Eestis tänapäeval
Ühiskond on kahtlemata selles valdkonnas omandanud vabama vormi, võrreldes möödunud sajandi karmide normidega. Arenenud riikides pooldatakse kindlakäeliselt inimese vabadust olla täpselt selline nagu talle on meelepärane. Kuigi juurdunud stereotüüpide järgi toimine on praegusel ajal kahvatuma löönud, on meil sellegi poolest vaja rahuldava soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ületada veel nii mõnigi tõke. Naiselikkus ja mehelikkus väljendab seda, mil määral inimene end naisena või mehena tajub, ning sõltub sellest, kuidas mõistetakse naiseks ja meheks olemist ühiskonnas ehk sellest, kui sügavalt on ühiskonnas juurdunud soo põhjal liigselt üldistavate hoiakute võtmine. Soostereotüübid on lihtsustavad ning sügavalt juurdunud uskumused ja hoiakud naiste ja meeste erinevuste, iseloomude, omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms suhtes
Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid- müüt või tegelikkus? Soolised stereotüüpid on meeste ja naiste lihtne üldistus missugune üks olema peaks. Ned on ebatäpsed omadused kummagi suhtes. Kuna iga indiviid pole nagu teised ei pea stereotüübid 100% mitte kunagi paika. Meie ühiskond on tekitanud ja vorminud praeguseid stereotüüpe juba aastatuhandeid. Kõigil selgelt eristatav arusaam mehest-naisest ning need mõjutavad meid sünnist saadik ning ühiskonna surve tõttu kogu meie elu. Teatud tegevusi ja iseloomujooni peetakse pigem naiselikeks ja mehelikeks, kuid tegelikkuses on kõik erinevad. Juba lasteiaias eristame tüdrukute- ja poiste värve. Roosa, lilla, kollane ja punane on pigem naiselik ja pelgatud poiste poolt
on Hingest nõrgem mateeria naiseliku ja emaliku võrdkuju... jne. ,,Speekulum" on üks 20. saj feministliku filosoofia klassikalisi teoseid. Pärast selle ilmumist kaotas I. õiguse õpetada Pariisi Ecole Freudienne'is, kuhu ta oli kuulunud kooli asutamisest 1964. a alates. Hoolimata raskustest teadusinstitutsioonidega on L.I. jätkanud oma põhiliinis. Ta usub, et filosoofia ajaloos tooniandvad viisid jätta naiselik mehe kasuks kõrvale on seotud seal avalduvate kalduvustega alahinnata kehalist mõistusliku kasuks. Jaotuses kaheks sugupooleks on naiseliku osaks olnud esindada kõike voolavat, pimedat ja põhjatut, nagu lihalikkust, tundelisust ja passiivsust, kuna aga mehelik on saanud väljendada kõike tõsist, puhast ja põhjapanevat, nagu hingelist, mõistuslikku ja aktiivset. Samasuse võimu all on naised hakanud end painutama meeste vajadustele ja
...................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12 Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele.............................................................. 13 Noorsootöötaja roll ..................................................................................................15 .....................................................................................................................................16 KOKKUVÕTE..................................
piinleb armuvalus. Mees ei palu, et naine teda armastaks, vaid, et naine vähemalt teeskleks ning ei võtaks mehelt armastuse lootust. Esmasel teksti vaatluses ilmnes, et Puskin on kujutanud stereotüüpset naist, kes esindab naisele omaseks peetavaid tunnuseid - naine kannab kleiti, on süütu häälega (,,Kui kõrvu kostab kleidi kahin, te süütu hääl, te kerge samm..."), tegeleb naistele omaselt õmblemise (,,Kui näen teid õmblusmasina taga..") ja musitseerimisega. Alina on naiselik, emotsionaalne (,,Te usaldav, intiimne jutt, koos musitseerimise hetked.."). Kirjutab naise naeratusest, mis teeb õndsaks mehe hinge. Sellest võib järeldada, et naise eesmärk on teenida mehe huve. Puskin nimetab naist ingliks ning see on üks traditsioonilise naise stereotüüpe. Arvan, et selles luuletuses peegeldub meeste traditsioonile mõtlemine naine on iluobjekt, keda mees ihaldab ning tahab vallata. Naine peab tegelema naiselike tegevustega nagu seda on 10
üht-teist oma look´i nimel ette võtma, olgugi et Ken juba ammu magusasse unne on vajunud ja võibolla näeb undki. Õnneks ei ole Barbie veel ema. Kuidas ta saakski! Siis lakkaks ju Barbie kui selline olemast. Ent Barbiele meeldivad lapsed ja nende nimel on ta valmis palju ohverdama, kui vaja, siis ka iseenda... Tegelikult võiks kõik olla uskumatult palju lihtsam, kui vaid naiivne nukuke seda oskaks aimata. Ja kui miski muu enam tõesti ei aita, siis tuleb see igavana naiselik kavalus appi võtta,- seda peaks tal ju ometi olema! Milleks näha vaeva, kui saab ka lihtsamini hakkama. Lõppude lõpuks on ühel nägusal Barbiel ka palju muud huvitavat ja kasulikku ette võtta, kui oma väärtuslikku aega mingisuguste mõttetuste peale kulutada. Keegi pole asendamatu. Keegi pole ideaalne. Keegi pole Ken. Keegi pole Barbie... Me kõik kanname maske, olgu nendeks siis Barbie, Ken, Tuhkatriinu või hoopis Lumekuninganna. Sel pole vähimatki tähtsust
lootus paistab olevat, et naisteajakirjade 'naistemaailm' kehtiks kõigi naiste kohta. Tähtsal kohal on ka naiste endi jagatud kogemus(omad rubriigid on selleks, kus nendest räägitakse). Naiseliku naudingu idee on veelahe feministide suhtumises naisteajakirjadesse. Ka feministide endi puhul on kahetine suhtumine visuaalne nauding ja kriitika. Naiselikkuse ideaalid on tegelikkuses saavutamatud, sellepärast toimubki nende normaalsete(n-ö. loomuliku naiselikkuse saavutamine) identiteetide taastootmine kultuuris nii maniakaalselt. On tõestatud, et naistekaid lugedes põgenevad naised armastuse ja seksifantaasiate maailma. On leitud ka, et kokkamine, lapsed, kodu, mood ja seebiooper on naiste rõõmude allikad. Mood ja naise keha eksponeeritakse kui naise seksuaalsuse kosntrueerimise paik. Moefotod on muutunud, modellid nendel on ensesessetõmbunud, kurja pilguga ja melanhoolsed. Seks
Kõik kommentaarid