Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajalugu 11. klass (0)

1 Hindamata
Punktid
Ajalugu 11-klass #1 Ajalugu 11-klass #2 Ajalugu 11-klass #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merilin Eberlein Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
41
doc

Ajalugu TH

Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa........................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Ajalugu vana-kreeka

1. Mõisted: *minoiline kultuur ­ kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid ­ nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased ­ kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased ­ kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid ­ võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased ­ indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid ­ mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid ­ müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon ­ maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia ­ kreeklaste asula võõral maal *Delfi ­ usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia ­ usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid ­ suurmaaomanikud

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon – Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. õpilane, Õpetus ideaalsest riigist – vahepealne korravalvurite klass peab kirjutas oma ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. töid Ideaalilähedane oli Sparta riik. dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles – Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid Platoni õpilane, meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav antiikaja üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel.

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon ­ Ideeõpetus ­ ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. õpilane, Õpetus ideaalsest riigist ­ vahepealne korravalvurite klass peab kirjutas oma ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. töid Ideaalilähedane oli Sparta riik. dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles ­ Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast ­ eksisteerib vaid Platoni õpilane, meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav antiikaja üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel.

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

see riigikord vooruslik. Platon ­ Sokratese Ideeõpetus ­ ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende õpilane, kirjutas ebatäiuslikud koopiad. oma töid Õpetus ideaalsest riigist ­ vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt dialoogidena ning filosoofidest valitsejate suunamisele. vahendas meieni Ideaalilähedane oli Sparta riik. Sokratese seisukohti. Aristoteles ­ Platoni Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast ­ eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, õpilane, antiikaja idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne õpetlane. kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel.

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

võidulepääs ei tähendanud Ateena poliitilises elus siiski aristokraatide kõrvaletõrjumist. Ainult neil oli piisa- valt aega, oskusi ja materiaalseid võimalusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda. Ateena kodanikud olid maksudest vabastatud. Makse maksid Kreeka päritolu (st teistest Kreeka polistest pärit) mittekodanikud ehk metoigid, kes olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised; neil oli keelatud maad omada. Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonika maakonnas asunud Sparta riik (tuntud ka kui Lake- daimon) põhines vallutusel. Spartalased alistasid ka oma naabrid messeenlased ja orjastasid nad. Kogu oma ajaloo jooksul ei arenenud Sparta tõeliseks linnaks, vaid koosnes 4 üsna suurest kindlustamata külast. Sparta oli võrreldes teistega mahajäänud, suletud militaarne ühiskond. Kõige tähtsamad olid riigi huvid, vaprus ja distsipliin. Spartal oli võimas sõjavägi.

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

kustuvaks tuleks. Väike-Aasia emigrandid viisid filosoofilise arutelu ka Lõuna-Itaalia Kreeka linnadesse. Üks neist, Samoselt Krotonisse asunud Pythagoras (6. sajandi teine pool) kuulutas hinge taaskehastumist pärast surma ja õpetas, et maailm põhineb arvulistel vahekordadel. Temast sai mõneks ajaks üks Krotoni linnriigi juhte, kelle õhutusel vallutati ja hävitati rikas naaberlinn Sybaris (u. 510. a.). Sparta. Peloponnesose poolsaarel Lakoonika maakonnas tekkinud Sparta riik tõusis juba arhailisel perioodil võimsaimaks Kreekas. Spartalased olid doorlased ja pärimuse järgi tunginud Lakoonikasse Mükeene tsivilisatsiooni langusele viinud dooria rännaku käigus. Sellest ajast peale olevat neid juhtinud kaks kuningasuguvõsa, keda mõlemat loeti Heraklese järeltulijaiks. Sparta linn ­ õigemini neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid, kuid mis kogu arhailise ja klassikalise perioodi jooksul jäid müüriga ümbritsemata ­

Ajalugu



Lisainfo

Riiklik korraldus ja linnriigid.
Tabel Ateena ja Sparta ühiskonnakorraldusest!


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun