1. Historitsismi olemus ja liigid
2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet)
3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega)
4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul
1.
Historitsism – mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas
kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses , pargi-
ja sakraalarhitektuuris.
Historitsismi
ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese
maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid
ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti
mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust.
19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja
stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bassbass
Õppematerjali autor
sajandi lõpul, sealt levis edasi mandrile. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Historitsism Historitsism kujunes välja 1820. - 1830. aastatel. historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Mõne vanaaegse stiili jäljendamist nimetatakse historitsismiks. Historitsism on kujunenud Antiik-Kreeka ja Rooma kunstist erinevate minevikustiilide taaselustamise üldnimetuseks. Historistismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, neorenessanss või neobarokk. Iseloomulikeks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada
referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal
Historitsism Historitsismi üldiseloomustus ja erinevad liigid, näiteid nende kohta. 9.saj. ehitus – ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab “mõtlemine stiilides”. Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajaloo
Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. "Arts and Crafts" liikumise arhitektid vaatasid nostalgiliselt tagasi rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsesse maaelamute lihtsasse tellis- ja kiviarhitektuurile. Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid nemad kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris
(Henri Labrouste - Bibliotheque Nationale). Auguste Perret - arendas edasi betooni. Esimene maja mis tal oli, kõige esimene raudbetoonist korterelamu maailmas. Franklini tänava korterelamu. Champs Elysees teater ja Notre Dame du Reincy kirik. Teatri peafassaad on klassitsistlik, tavapärase kivikattega, mis on väga vähesel määral seotud selle taga asuva fuajee rikkaliku sammastikuga liigendusega. 3.loeng Chicago koolkond-ajast eest liikumine (Ameerikas) Keskaja vaimustus- industraal, historitsism Ettemääratud reeglid muutusid trotslikuks, oli vaja muutust-> tagasi loodusesse Juugend = vabaliikumine, pole algust ega lõppu. Püüd leida uus stiil, uus ühiskonna elamise viis Juugend on MOODNE + SISULT INNOVATIIVNE või VANAMOODNE + PEALISKAUDNE See stiil läks tagasi loodusesse ehk võttis näiteid loodusest. Pole manifesti, ega täpset algus ja lõpu kuupäeva. Tekkis asümmeetria ning hakati hoonet lahendama orgaaniliselt ehk plaanilahendus.
Casa Mila Barcelonas. 19051910. Katus. Antonio Gaudi. Antonio Gaudi. Casa Mila Barcelonas. 19051910. Casa Mila Barcelonas. 19051910. Katuse detail. Juugend ja sümbolism Eestis. F. Mieritz ja I. Gerassimov Ammende Villa Pärnus. 1905. N. Vassiljev ja A. Bubõr. Armas Eliel Lindgren (18741929). Tallinna Draamateater. 1910. Estonia teater. 1913. Kristjan Raud (18651943). Kristjan Raud (18651943). Kalev kosjas.
Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 9 Klassitsism kui viimane terviklik kunsti- ja arhitektuuristiil hääbus lõplikult 19. saj 40ndateks aastateks. Arhitektuuris ei väljendunud klassitsistlik vormikõne enam tervikliku stiilina, vaid ühe ajaloolisest stiilist lähtuva neostiilina. Viimaste, st neostiilide tekkimine ja kasutamine iseloomustabki 19. saj teise poole ja 20. saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism, saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse: romantiline etapp 19. saj 30.–50. aastad stiilipuhas etapp 19. saj 50.–70. aastad eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid Ajastu ehitusmälestiste näiteid historitsismist: Ch. Barry – Inglise parlamendihoone, 1840–60 K. Schinkel – Kabel Peterhofis Venemaal, 1834 H. von Ferstel – Votiivkirik Viinis, 1856–79 G
Peetakse murranguks lääne kunstiajaloos. Impressionism viis looduse jäljendamise täiuseni. Impressionismi peetakse ka uue ajastu alguseks. Julgustati järgmisi põlvkondi kujutama heledaid värve, tähenduse alguseks peeti jäljendusviisi mitte mida maaliti. Kunst 19.20 saj vahetusel Kunst ei olnud ühtne vaid oli väga mitmekesine. Piir oli ebaselge ametliku jm kunsti vahel. Ametlik kunst võttis omaks realistide ja impressionistide saavutsued. Nimetatakse mitmeti. Sümbolism, juugend ja postimpressionism. Sümbolism ja juugend levis mitmes euroopa piirkonnas. Postimpressionism ainult Prantsusmaal. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma jäljendamist. Kasutasid töödes suuri ja igavesi teemasid nagu armastus, surm, sünd, üksindus, inimene ja loodus, erootika. Lahendati süzeede abil. Rõhutati et elu on müsteerium. Sümbolism soosis fantaasiat. See avaldus põnevate süzeede väljamõtlemises. Erineva laadiga maalijad(realistlikud, akademistlikud, modernsed)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid