PUHKUSE MÕISTE JA LIIGID (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Puhkeseadus

Tööõigus §- paragrahv (1)- lõik 1)- punkt Puhkeseadus §1 (1) Seaduse reguleerimise ala Käesolev seadus sättestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistajate puhkuse korralduse alused ja kestvuse. §2 Puhkusemõiste liik (1) Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. (2) Puhkuse liigid: 1) Põhipuhkus 2) Lisapuhkus 3) Vanema puhkus 4) Palgata puhkus §3 Puhkuse andmine tööaasta eest Tööaastaks loetakse tööandja juures tööleasumise päevast ja kestvust järgmise aasta sama päevani. § Puhkust takistavad asjaolud 1) Töötaja ajutine töövõimetus

Õigusteadus

10

doc

Puhkuseseadus

Õigusõpetus XIII (esimene loeng peale II KT) Puhkused Puhkuseseadus ehk Puh Pus §2 kohaselt tähendab puhkus töölepingu või teenistussuhete peatumist Puhkuseseadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Ehk puhkuseseadus reguleerib nii töötajate puhkusi, kes töötavad töölepingu alusel kui ka avalikus teenistused töötavaid inimesi. Puhkus on üldmõiste kõikidele puhkuste liikidele. Puhkusi võib liigitada lähtuvalt sellets, millega seoses neid antakse. Reegline mõistame puhkuse alla töötamise eest antavat puhkust, kusjuures need jaotatakse omakorda põhi ja lisapuhkuseks

Õigusõpetus

15

doc

Tööõiguse eksami küsimused- vastused

Kui tööandja rakendab algul lühemat katseaega, siis vaid kokkuleppel töötajaga on võimalik pikendada 4 kuuni. Katseajal selgitatakse välja töötaja kutsealane sobivus, oskused, võimed. Katseaega arvestatakse esimesest päevast alates. Katseaega ei rakendata alaealistele, invaliidide töölevõtmisel. TL.-u muutmisel katseaega teistkordselt enam kohandada ei saa. N: ametikõrgenduse puhul. Võib peatada: kollektiiv-või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Poolte kokkuleppel palgata puhkuse ajaks. Puhkuse ajaks. Töövõimetuslehe ajaks. Ajaks, mil töötaja täitis riigi poolt pandud ülesandeid. Seadusega ettenähtud korrale vastava streigi ajaks. TL.-u vormistamine. Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu

Äriõigus

8

rtf

Tööõiguse ülesanded

kahekordse palga maksmise või töötaja soovil vaba aja andmisega ( PalS § 16). Rase võib töötada õhtusel ajal aga mitte öisel ajal. 4.Vastavalt PuhkS §-le 20 võib töötaja ja tööandja kokkuleppel puhkust anda ja kasutada osade kaupa. Ühe katkematu osa kestus peab aga olema vähemalt 14 kalendripäeva. Teiste puhkeosade kestus võib olla lühem. Puhkusetasu peab tööandja töötajale välja maksma hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib teatud töötajale ( pedagoogid, töötajad, kellel on õigus saada lisapuhkust jm).maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kui töötajale õigeaegselt puhkusetasu välja ei maksta, siis võib ta nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. 5.A) Lapsehoolduspuhkust on õigus saada kuni lapse 3- aastaseks saamiseni.

Tööõigus

19

docx

Töötasu arvestus

Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu;

Majandusarvestus

62

ppt

Tööõigused

Töö tegemist reguleerivad lepingud Tööleping ­ laieneb VÕSi üldosa Võlaõiguslikud lepingud (VÕSi eriosa 8. osa) Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu (TLS § 8) Mall Gramberg Töölepingu mõiste ja pooled Tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS § 1) Pooled: Töötaja ­ füüsiline isik (erandina alates 13 a) Tööandja ­ füüsiline või juriidiline isik

Õigusteadus

4

docx

Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord

Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda. Töölepinguseadus näeb ette, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele. Kokkuleppeliselt või tööandja ühepoolse otsusega võib puhkust anda ka ette. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise

Tööseadusandlus

20

ppt

Puhkused

Puhkus Põhipuhkus Põhipuhkused: tavaline töötaja ­ 28 kalendripäeva aastas ­ TLS § 55 ; alaealine töötaja ­ 35 kalendripäeva aastas ­ TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja ­ 35 kalendripäeva aastas ­ TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja ­ kuni 56 kalendripäeva aastas ­ TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

Tööõigus

Kommentaarid (1)