TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
Ettevõtete arendamine , toetamine , tugisüsteemid Töötukassa Eesti Töötukassal tööandjatele mõeldud tööturuteenusteks on praegu: · töövahendus: - soovi korral teeme kandidaatide seast eelvaliku; - kui teil on pakkuda üle kümne vaba töökoha, korraldame infotunni, kus saate võimalike kandidaatidega kohtuda; - abistame teid töötajate leidmisel teistest Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidest; · proovitöö: saate enne töölepingu sõlmimist veenduda kandidaadi sobivuses vabale ametikohale; · tööpraktika: saate inimese enda vajaduste kohaselt välja õpetada, praktika ajal maksame teile juhendamistasu; · tööturukoolitus: kui te ei leia meie klientide seast endale vajalike oskustega inimest, saame teile sobiva töötaja koolitada; · palgatoetus: kui võtate tööle pikaajalise töötu või vanglast vabanenud inimese, saate kuni kuueks kuuks taotleda palgatoetust
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis. Et üldse aimu saada, mida maksebilanss endast kujutab, s
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid.............................................................................................
- - - - Muutused Eesti ekspordis aastatel 2008-2010 Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" - 2012 SISSEJUHATUS Muutused Eesti ekspordis on antud aastate jooksul olnud muutlik, kuid siiski on alates majanduskriisist tekkinud olukord, mis ei kindlusta ekspordi täieliku töökindluse. Paljude ajakirjanduses levinud arvamuste kohta, paistab Eesti ekspordi muutusted ikkagi positiivsed. Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, muutusi Eesti ekspordis aastatel 2008-2010, kuna sellel ajal oli ka majanduses väga raske olukord. Uurides nii ekspordi kui ka impordi sihtkohti. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebilehelt, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi leheküljelt ning internetis levivate arvamuste p
FEIC - Euroopa Vineeritööstuse Föderatsioon 15 Kasutatud allikad: 1. MKM 2007 2007.a majandusülevaade; Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium; Rahandusministeerium. 2. Saarmann 2006 Saarmann, E. Puiduteadus, Tartu: Eesti Metsaselts, 2006 3. Varblane et al.2004 Varblane, U., Ukrainski, K., Roolaht, T., Polli, L. Eesti puidusektori tööstusklastriks kujunemise analüüs ja soovitused klastri arenguprobleemide lahendamiseks Euroopa Liidu kontekstis. Eesti majanduspoliitilised perspektiivid Euroopa Liidus, Berlin-Tallinn: Mattimar OÜ, 2004, lk. 496-524. 4. Varblane et al. 2003 - Varblane, U., Appo, K., Lättemägi, R., Polli, L., Roolaht, T., Ukrainski, K., Vahter, P. , Vissak, T. Eesti töötleva tööstuse konkurentsivõime Euroopa Liidus puidutööstusklaster
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta ase
Kõik kommentaarid