Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esiajalugu ja Tsivilisatsiooni sünd (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis muutused toimusid metalli kasutuselevõtuga?
  • Kus millal ja miks tekkis I tsivilisatsioon?
  • Mida oskasid Millest elatusid?
  • Millisena kujutati ette egiptuse surmajärgset elu?

Lõik failist

Esiajalugu ja Tsivilisatsiooni sünd #1 Esiajalugu ja Tsivilisatsiooni sünd #2 Esiajalugu ja Tsivilisatsiooni sünd #3 Esiajalugu ja Tsivilisatsiooni sünd #4 Esiajalugu ja Tsivilisatsiooni sünd #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Miguell93 Õppematerjali autor
Leiad vastused esiajaloo ja tsivilisatsiooni tekkele.
Palju igasugu mõisteid ja seletusi.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd, Egiptus

Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Esimesed inimesed

Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdisin asustus Euroopas. 1

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg ­ kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg ­ algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg ­ algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ­ muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr ­ 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

· Pronks = vask + tina. Vastupidav. · Ader. · Tööjaotuse muutus ­ põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega. · Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul.

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Esiaeg ja Vana-Egiptus

· Kunst arenes ulatuslikult edasi ­ koopamaalid asendusid maalitud seintega. Ka religioon arenes uuele tasemele. 5. Muudatused muinasaja inimeste usundis: põhjused ja näited. Vihik ja TV 5 Muinasaja inimeste muutused olid tingitud elukoha muutumisest. Muutsid ka inimeste eluolud ning enese ülalpidamisviisid. Nt. enam polnud esmane metsaloomaküttimine vaid asendamisega seotud usundid aega-ajalt teistega. 6. Primaarne ja sekundaarne tsivilisatsioon. Näited primaarsetest tsivilisatsioonidest. TV 8-9 Primaarne tsivilisatsioon: · Tekkis sisemistel põhjustel teiste kultuurist sõltumatult Sekundaarne tsivilisatsioon: · Kujunes arenenuma naaberpiirkonna mõjul · Mesopotaamia ­ 3000 a eKr ­ Eufrati ja Tigrise alamjooksul · Egiptus ­ 3000 a eKr ­ Niilus · India ­ 2500 a eKr ­ Indiuse jõe kallastel · Kreeta ­ 2000 a eKr ­ Vahemeres · Hiina ­ 1600 a eKr ­ Huang He jõe orus 7

Ajalugu
thumbnail
3
rtf

Tsivilisatsiooni sünd

atra. Ühiskonna rikkus ja elanikkonna arv kasvas, Tekkisid erinevused piirkondade arenemises, otsiti soodsamaid tingimusi põlluharimisele ja metalli leiukohtadele lähemaid paiku. 3. Millised ühised tunnused olid varajastel tsivilisatsioonidel? Tegeldi põlluharimise ja karjakasvatusega, oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes varanduslikeks klassideks, tunti kirja millega kaasnes kõrgkultuuri areng. Egiptus 1. Millised tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni esiletõusu? Rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2. Kuidas seonduvad omavahel Niiluse üleujutused ja vaarao jumalik võim? Egiptlaste arust olid ühiskond ja loodus omavahel väga tihedalt seotud, seega kui kuningavõim langes, tekkis kaos ka ümbritsevas looduses. 3

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus

viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. II Tsivilisatsiooni tekkimine Varased tsivilisatsioonid:Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Esiajalugu ja idamaad

haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 ja Gibraltaril 1848. Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist1856. aastal, 3 aastat enne Charles Darwini "Liikide tekke" ilmumist. Homo sapiens Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kattega. Nas valmistasid tuhandeid taiuslikumaid tooriistu. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon on inimühiskond koos kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Kultuuri seostatakse tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks. Tsivilisatsioon

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun