d'Alembert'I, D.Diderot' ja Voltaire'iga, kirjutas artikleid, komöödiaid ja lastejutte ning andis 1769-70 välja satiiriajakirja. Hiljem vastustas ta progressiivseid ideid, jälitas vene eesrindliku ühiskonna mõtte pooldajaid (N.Novikovi, A.Radistsevit jt.) ja toetas Euroopa tagurlust, kes püüdis lämmatada Suurt Prantsuse revolutsiooni. Allikas rahvasuu: Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises pakases) külma vett peale, et nad jäätuksid surnuks. Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga
(1762-1796) Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest
Tallinna Polütehnikum TA-O9 Referaat Katariina II Valgustatud Valitseja (02.05.1729-17.11.1796) Katrin Adamson Tallinn 2009 2 Sisukord: o Sissejuhatus 3 o Elukäik 4 o Võimuletõus ja valitsemisviis 5 o Katariina II ja Eesti 7 o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16 o Kasutatud kirjundus 17 3 Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma
klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filoosofidega, näiteks Voltaire’ga. 1754. aastal sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovitš). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga
Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745. Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofidega, näiteks Voltaire'ga. Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutustel ning abielu ei olnud tundeabielu, kumbki abikaasa omas nn favoriite. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis
Katariina II Saksamaalt Venemaale Katariina, sünnijärgselt AnhaltZerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729.a. Haiglasest ja kõverdunud selgrooga plikast sirgub pärast piinarikast ravi ilus neiu. Tema kasvatus on luterlikult kasin, kuid süstemaatiline. Huvi raamatute, vaimse elu vastu võtab ta kaasa lapsepõlvest. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, HolsteinGottorpi hertsogi Peteriga. 1744. a. asus elama Venemaale. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks
Kõik kommentaarid