Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem- Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni.
Egiptus ja Mesopotaamia Mesopotaamias ja Egiptuses kujunesid välja ligi 3000 aastat eKr. Need olid esimesed tsivilisatsioonid, mis tekkisid ning need rajati suurte jõgede äärde. Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse kallastele ning Mesopotaamia tsivilisatsioon Eufrati ja Tigrise alamjooksule. Niiluse orgu piiravad kõrbed ja seal ei saja vihma, selle tõttu sõltusid sealsed elanikud kõige rohkem korrapärastest üleujutustest, mis Niiluse jõel toimusid. Ka Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes välja jõgede lähedal, kuid Eufrat ja Tigris ei ole korrapäraste üleujutustega jõed, vaid üleujutused on ettearvamatud. Selle pärast tegeleti mõlemas piirkonnas niisutuspõllundusega.
Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni teke oli algus esimesteks arenguteks maailma ajaloos. Mesopotaamia (kreeka k. ''Linn kahe jõe vahel'') tsivilisatsioon sai alguse 8000 aastat e.Kr ning Egiptuse areng algas 3000 aastat e.Kr. Kuid kui palju erinevad need tsivilisatsioonid üksteisest? Mõlemad tsivilisatsioonid asusid jõgede kaldal. Egiptust läbis Niiluse jõgi, ning Mesopotaamiast voolasid läbi Tigris ja Eufrat. Niiluse üleujutused toimusid korrapäraselt, ning ainult tänu sellele oli võimalik Egiptuses põlluharimisega tegeleda, sest vihma ei sadanud Egiptuses peaaegu üldse.
Loo Keskkool Egiptus ja Mesopotaamia Loo 2007 Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus on kaks erinevat geograafilist piirkonda, kus kujunesid väja erinevad tsivilisatsioonid ja kõrgkultuurid. Mõlemad on oma jälje jätnud ajalukku. 2 Geograafiline asend Mesopotaamia asub Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb. Tigrise üleujutused olid ettearvamatud ja tõid kaasa tohutuid kahjustusi. Jõgede suudmealal on aga sood, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. Mesopotaamias leidus maavaradest savi ja rauda. Kuna Mesopotaamia oli geograafiliselt välismaailmale avatud, siis soosis see vaenlaste sissetunge ning
ja Egiptuses oli talupoegade õlul palju rohkem kohustusi. Mõlema tsivilisatsiooni madalamail positsioonil olid orjad, keda ei olnud õnneks eriti palju. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, Mesopotaamias aga kuningas. Mõlemas tsivilisatsioonis oli valitseja seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Egiptuses aga ülistati vaaraod palju rohkem. Vaaraodele ehitati püramiide ja vaaraod peeti jumalaks. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon, Egiptus aga maaühiskond. Mesopotaamias oli linn poliitiline, majanduslik ja ka regioosne keskus, mis määras ära Mesopotaamia ilme. Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad.
Mesopotaamia 1. Loodusolud Mesopotaamiaks nimetatakse Eufrati ja Tigtise jõe vahelist ala, mis on tänapäeval Iraagi territoorium. Vihma sadas vähe ja seda peamiselt põhja pool. Lõuna pool pidi maapinda kunstlikult niisutama. Loodusvaradest leidus Mesopotaamias savi ja pilliroogu. Savist ehitati maju ja see oli ka tarbeesemete peamiseks tooraineks. Puitu, metalli pidid mesopotaamlaselt väljas poolt sisse tooma. Seetõttu suhtlesid nad naabritega rohkem kui egiptlased. Mesopotaamia oli seega vähem suletud ja seal toimusid aja jooksul suuremad muutused. 2. Ühiskond Esialgu oli sumeri linnriigi kõrgeima seisusega preesterkond, hiljem kuningas. Need kaks võisid võimu pärast ka võitlema hakata. Jõukamad mehed, enamjolt sõltumatud talupojad ja käsitöölised, moodustasid kodanikkonna. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad. Orje oli Mesopotaamias vähem kui Egiptuses. Alaline sõjaväge enamjaolt puudus
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned Egiptus ja Mesipotaamia olid nii mõneski mõttes sarnased ja erinevad . Mõlemas leidus midagi , mis tõi midagi teisest rohkem esile . Kui meile öelda märksõna Niilus tuleb meelde kohe Egiptus , kui aga öelda Eufrad või Tigris hakkame mõtlema ja alles siiis lausume Mesopotaamia . Looduslikud olud olid mõlemad riigis üpris sarnased , kohati ka erinevad . Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline , tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine , mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi , kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja
Kõik kommentaarid