Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele. Uned, alateadvus. I periood- uusromantism (19.s II pool), kunst on ilu loomine . Oluline pole mitte elutõdede näitamine, vaid pidevalt uue ja huvitava avastamine. Uued vormid, kujundid, stiilid. Dekadents, sümbolism, estetism, impressionism. II periood- avangardism (20.s); soov eksperimenteerida, hakata vastu traditsioonidele, luua iga hinna eest uut, mäss, otsingud, üksindus, linn, tehnika, tööstused. Futurism, kubism, ekspressionism, sürrealism. Stiilide piirid puudusid, kõik oli kokku sulanud. Modernsim oli reaktsioon arenenud ühiskonnale. Katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud olukorda, korrastada purunenud maailma. Henri Bergson- Minevik, tulevik ja käesolev hetk elavad meis eluvooluna. Me ei tea midagi. On reaalne aeg, kus elab loodusteadus ja kogemuste aeg, mida kutsume eduks. Aeg voolab, me saame kõigest teada intuitiivselt. Modernistlik proosa: Inglise-
MODERNISM Modernistlikkud voolud on futurism, sürrealism, kubist, dadaism ja ekspressionism. 1900- 1930ndate lõpuni. Modernismi mõjutas sümbolism, mis pani lugeja eesmärgiks elamuse tekitamise kujundite abil tundeid ja mõtteid otseselt kirjeldamata. Oluliseks sai luule tõlgendamine lugeja kogemuste kaudu. Modernismi erinevus varasemast on,et väga oluline uuendada teksti vormi. Luuletus peab tekitama elamuse ja panema lugeja enda elu üle järele mõtlema. Oluline on üllatada, loogika ei olnud enam oluline, selle asemel olid kujutluspildid, seiklused. FUTURISM Mõjutas eelkõige luulet, aga kirjutati ka lühikesi jutte. Vormis vaba värss, korralike lausete asemel kasutati sageli sõnaloendeid, kirjavahemärkideta teksti või ainult üht liiki sõnu. Eesmärk oli kujutada liikumist, kiiretempolist elu ning linnastumist ja masinaid. Futuristid olid sõjakad ja ütlesid, et vana kultuur tuleks lammutada. Tuleks kujutada lennukeid, masinaid, mootoreid, revolutsioone, rahvahulki.
Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!". Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega (nt Marinetti Mussolini fasismiga). Futuristlikud autorid David Burljuk Jelena Guro Velemir Hlebnikov Aleksei Krutsonõhh Kubism on 20
Realsimiga paralleelselt hakkas kirjanduses ja kunstis arenema uusromatism. See vool ostutus ühtlasi omamoodi reaktsiooniks loodusteaduste esiletõusile, materialistlikule ja positivistkule filosoofiale. arvamusi. Senised tõlgendused võib jagada kolme rühma. Esimese esimese rühma esindajad kasutavad modernismi kui üldmõistet, mille alla arvestatakse mitsmesugused eksperimentaalsed ja avangardsed voolud 20.sajandi I poole Euroopa kirjanduses: futurism,ekspressionism,dadaism,sürrealism jne. Eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Teine läheneminese modernismile on kirjanduslookeskne. Selle puhul peeatakse moderismi alagusajaks umbes aastat 1910- kui alustatakse futurismist või aastat 1890- kui laustatakse sümbolisimist Kolmas vaatenurk põhineb teoorial: modernismi defineeritakse eelkõige teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles sundumuses keskendumist tekstile ja keelele. Tõeline kunstitöö
4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj. kunstivool, mis rõhutas kirjanduses, kunstis ja tarbekunstis esteetilisi väärtusi. Cristopher Dresser 5. Mõlemad sündisid 20.saj. alguses. Ekspressionismis kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikateks on sõda, vaesus jne. Futurism seevastu on hoopis teistsugune. Ei peeta kinni õigekirjast ja neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid. 6. Kubism 20.saj. kunstivool, mis hakkas kujunema pariisis. Paul Cezanne Dadaism modernistlik kirjanduse ja kunstivool. Hans Arp 7. Sürrealism 20.saj. kunsti ja kirjandusvool, kus on esikohal ebareaalsed asjad unenäod, hallutsinatsioonid jne. Salvador Dali. Automaatkirjutamine on eelkõige tingitud mingist joobest
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi
Modernism 1. Modernismi märksõnad, ajalooline taust, periood. Märksõnad: uusromantism, sotsiaalne modernism, avangardism, futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile.
MODERNISMI LUULEVOOLUD Futurism – algas aastal 1909 itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi ajalehes „Figaro“. Iseloomulik joobumus liikumisest, masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast, tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir Majakovski (1893 – 1930) Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku. Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules uuteks tervikuteks.Tuntuim esindaja Guillaume Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky, 1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või sub
Kõik kommentaarid