50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Laura Koop
Õppematerjali autor
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
tõestama seepärast, et ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente. Tal on kosmoloogiline (täiuslik olend) ja ontoloogiline (olemasolu ei ole eraldatud olemusest) jumalatõestus. Dualistlik maailmakäsitlus: Kehad alluvad loomulikele seadustele, sellistele nagu mehhaaniline surve ja tõuge. Vaim on aga vaba. Vabaduse kõige madalamaks vormiks on suvalisus mis lähtub indiferentsusest. Vabaduse kõrgemaks vormiks on evidentsest otsusest lähtuv vabadus. 5. Prantsuse valgustuse omapära Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: 1. Agiteeriv suunitlus 2. Radikalism 3. Ateistlik põhihoiak Esindajad: Pascal - Kuulsaim teos on "Pensees" Mõtted. See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata
Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandust läbis humanism, mis tõi esile inimese mõistuse ning inimloomuse head alged.Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan ning jutustus. Teater ja draama püsisid veel klassitsistlike tavade juures. Luule jõudis uue õitsengule alles sajandi lõpu poole varajases romantismis,sest nimesele tõi huvi tundeelu ja looduse suund inglise
Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.aastal ilmunud artiklis "Mis on valgustus?", kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varemalt. Valgustuse kui nimetusega taheti väljendada uue maailmakäsitluse tulekut, inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Prantsuse filosoof, René Descartes, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes'i põhiteos on 1637.aastal ilmunud ,,Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu , väitis Descartes, et see võimaldab vaid seletada seda, mida teatakse , ja rõhutas , et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tema arvates oli tähtis ka kõiges kahelda. Descartes'i filosoofia põhiprintsiip on cogito, ergo sum , mis tähendab tõlkes ,, ma mõtlen , järelikult olen olemas"
VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud
). Empiristid toetuvad induktsioonile- üksikult üldisele. Empirism annab tõuke loodusteaduste arengule (meelelist maailma tuleb uurida, sest seal on tõde). Õigusteaduses hakatake rõhutama üksikisiku tähtsust. Valgustusaja filosoofid paistavad silma ka muude teadustega (matemaatika, füüsika, loodusteadus, diplomaatia, poliitika jne.). Peamiseks kirjanduslikuks saavutuseks saab entsüklopeedia. Kirjeldada kogu maailma läbi märksõnade kirjelduse. Esimene Prantsuse entsüklopeedia ilmub 1751-1772. Nimetus: entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Ilmub 28 köidet. Pani aluse prantsuse filosoof Denis Diderot. Kuulub peamiste valgustusfilosoofide juurde. Kui ilmub, siis selle vastu stub välja katoliku kirik ja riigivõimud. 2 esimest köidet määrati hävitamisele. Selle levitamise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Uudsus : üles ehitatud
.............................................................. 7 Kokkuvõte ............................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jean-Jacques Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Ta kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Käesoleva töö eesmärk on anda lühike ülevaade Rousseau elust, loomingust ning veidi pikemalt käsitleda antud suurfilosoofi vaateid erinevatel teemadel. Rousseau arutleb selle üle, millised õigused on temal kirjutada poliitikast ja leiab, et ta pole ei monarh ega seadusandja, ja just seetõttu arutlebki poliitika üle,
end kõrgemale tavakodaniku kohustustest ja kristlikust elust." "Filosoof tähendab inimest, kes ei keela endale midagi ega austa ka mingeid piiranguid." Valgustust iseloomustab niisiis usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. eejuures on iseloomulik distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistuspärase lahenduse leidmist. 1600 a.paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse (critique) keeles ladina keelest võetuna käibele mõiste kriitika. See kujuneb 17. 18. sajandi keskseks mõistet. Alul tähendab ta lihtsalt asjatundlikku antiiksete tekstide hindamist. Tööd tekstidega. Alul oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt. Seejärel pöördutakse kiriku vastu, edasi riigi vastu ja lõpuks ka vabaduse ja valgustuse enda vastu. Valgustus liigub kahes suunas: 1) Ratsionalism ( Prantsusmaal ja Saksamaal): Selle pooldajad väidavad, et tõelisuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid