Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1
12. fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. 13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14. eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotis (Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum) 15. aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine. Eoon jagatakse aegkondadeks. 16. ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Aegkond jagatakse ajastuteks. II Evolutsiooni vormid: 1. füüsikaline evolutsioon 2. keemiline evolutsioon 3. bioloogiline evolutsioon 4. sotsiaalne evolutsioon III J.B Lamarcki evolutsiooniõpetuse põhiseisukohad. 1. elu tekib Maal isetärkamise teel ja on pidevas arengus 2. elu jooksul omandatud muutused päranduvad osaliselt järglastele 3. elusolenditele on iseloomulikud järgmised dendentsid: a.)sisemine täiustumistung b.)kohanemisvõime elutingimustega IV Ch. Darwini ilmumisaasta, teose nimi 1859 ,,Liikide tekkimisest" V Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad 1
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe
tavaliselt on väikestes populatsioonides esindatud mitmed ekstreemsed geenikombinatsioonid ning väikses populatsioonis on suurem tõenäosus, et kõik isendid saavad just need kombinatsioonid. 2. enne populatsiooni kasvamist muudab geenitriiv juhuslikkuse alusel populatsiooni geenifondi (näiteks kinnistuvad mutatsioonid, põhjustades genotüübilist ja fenotüübilist erinevust esialgsest populatsioonist). 3. Loodusliku valiku põhjustatud evolutsioon võib väiksemas populatsioonis võtta täiesti uue suuna näiteks natuke erineva keskkonna tõttu. Loomulikult sureb enamik selliseid populatsioone lihtsalt välja, tõenäosus, et seal areneb uus liik, on ülimalt väike. Liigitekke parimateks laboriteks on saared (näiteks Galapagos ja Hawaii saarestik). 12. Makroevolutsioon ja selles eristatavad protsessid. Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad,
Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. DNA (kannab endas pärilikkuse infot), Valgud (päriliku info
Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. DNA (kannab endas pärilikkuse infot), Valgud (päriliku info
Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. DNA (kannab endas pärilikkuse infot), Valgud (päriliku info
Kõik kommentaarid