50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rassu007
Õppematerjali autor
VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas
· Bakterite paljunemise kiirus sõltub: niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist, keskonna reaktsioonist, jääkainete hulgast ümbritsevas keskkonnas. · Bakterid moodustavad spoore, et need kaitseksid neid äärmuslike keskonnatingimuste eest. · Orgaanilised ained saavad bakterid kas keskkonnast või sünteesivad. · Aeroobne bakter saab elada vaid hapnikurikkas keskonnas, anaeroobne bakter saab elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. · Algloomad on üherakulised st elutegevus toimub ühes rakus. · Algloomade keha katab õhukene kest st palliikul. · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Algloomad elavad märjas/rõskes keskkonnas, kuna palliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasootsad keskonnatingimused. · Amööb on muutliku kujuga algloom. · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis.
lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga,
lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga,
äärmuslikele mõjutustele. Algloomade hulka kuulub ka inimesele ohtlike parasiite, kahjustavad kudesid ja elundeid, põhjustavad tõsiseid haigusi. Enamik vabalt elavaid algloomi on kas kiskjaliste eluviisidega või kommensaalid. Kiskjalised toituvad bakteritest, vetikatest, mikroseentest jne, kommensaalid toituvad teiste poolt loodud orgaanilisest ainest. Algloomade ehitus ja elutegevus Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega. Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik,
Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik
.................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.............................................................................................................................9 Sõnajalgtaimed..........................................................................................................................10 Paljasseemnetaimed......................................................
Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3. Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid