50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
L L
Õppematerjali autor
Üheks eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja näljahäda vähendamine maailmas, mis tähendas siis vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga. Kahjuks on aga ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga näiteks kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD, mis on umbes 173 USD ehk ligikaudu 153 eurot elaniku kohta. Kui saaks kasvõi poole sellest summast suunata arengumaade toidupuuduse leevendamiseks, muutaks see näljahäda kõvasti. Vaesuse tõttu puudub ka paljudel arengumaade elanikel võimalus toidukaupu ise osta, kuna ligi 2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas. Paraku on maailma kaubandussüsteem arenenud riikide poolt selliseks kujundatud, et vaesematel arengumaadel on neis tingimustes väga raske hakkama saada ja oma elanikkonda ära toita. Ajalooliselt on arenenud riigid kujundanud arengumaades (sageli endistes
looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. Maailma toidu- ja keskkonnaprobleemid Praegu suudab Maa toita 5 korda rohkem inimesi kui 2 sajandit tagasi. Kuigi arenenud riikides on turg toiduainetest küllastunud ja põllumajandussaaduste ülejääke on raske müüa, on maailmas ligi 800 mln elanikku, kes kannatab alatoitluse või nälja käes. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna riikides, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. saj. Näljahädadest pole tulenenud absoluutsest toidupuudusest, pigem vaesusest või ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Rahvaarvu kasvu tõttu on Lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud, eriti terav on see probleem Aasias. Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja-
5. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 6. Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7. Väliskaubanduse suurus ja struktuur 8. Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad 9. Inimarengu indeks (IAI) riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) 37. Arenenud ja arengumaad Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Põhi Lõuna Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa.
Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võib-olla ka töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile. Globaliseerumine on kõikide sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumine või üleilmastumine. Arenenudmaade jaoks tähendab see tehnoloogia kiiremat arengut, väliskaubandusbarjääride vähenemist, transpordi- ja kommunikatsiooni kiirenemist ning saaste vähenemist üldises mõttes. Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks
polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Selgitage, kuidas järgmised tegurid mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikesekiirguse hulka. Geograafiline laius, aluspinna omadused, pilvisus Milliste tegurite mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel. 21. oskab selgitada üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepasaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mossoonid); (joonise lugemine, põhjuslike seoste selgitamine)
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. 43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses; WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Euroopa Liit Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi.
RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. 43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses; WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Euroopa Liit Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid