Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks möödas 15 aastat ja käes
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Tsivilisatsioon on inimühiskond koos selle inimhulga ja kultuuriga. Tsivilisatsiooni tekkeks on vajalik rahva ja kirja olemasolu. Mis võiksid olla tsivilisatsioonide kokkupõrgete põhjused? Iga tsivilisatsioon erineb teistest ning samuti ka inimesed nende sees. Erinevused tekitavad aga erinevaid huve ja arusaamu. Võib oletada, et erinevate huvide ja vaadete tõttu tekivad rahvaste vahel teatud konfliktid, mis võivad lõppeda sõjaga, halvimal juhul mõne tsivilisatsiooni hävinguga Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud islamiusust inimeste massiline sisseränne Euroopasse. Kardetakse, et islam pääseb Euroopa Liidu peamiseks usundiks. Islami usu levimist soodustab euroopa riikides olev madal sündimus ja fakt, et eurooplased on muutumas üha enam ilmalikumaks. See on põhjustanud paljudele inimestele meelehärmi. Eurooplased on koguni selle vastu võitlema hakanud. Kõige värskem ning verise
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega. Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia ja Ungari on selle Euroopa osa kõige kagupoolsemad riigid, sealt lõuna poole ja kaguss
Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington Põhjused: Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon: liberaalse demokraatia näol on jõutud viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse olekusse, kus valdavateks on kultuurilised ja religioossed konfliktid, naasnud. Progress toimub jätkuvalt ning edasiminek ei ole mitte ainult võimalik, vaid vältimatu. Olulised protsessid ja arengud: Ajaloo lõpu teooriat toetab suur riikide arv, mis võttis peale külma sõja lõppu omaks liberaalse demokraatia väärtus
Tanel Kutti Ajalugu IV A1798 Aafrika konfliktikolded Sudaan Referaat Araabia maailmas, samuti Aafrikas on palju riike, millel on suuri probleeme legitiimsusega. Probleem on selles, et nad suur osa riike on Euroopa imperialismi suvalised, kui mitte kapriisidest sõltunud produktid ja nende piirid ei lange kokku isegi mitte etniliste gruppide piiridega.1 Sudaani puhul on saatuslikuks saanud mitte etnilised vastuolud, vaid ühe formaalse riigi piiridesse surutud kaks rassi ja mitu religioosset kogukonda, seal hulgas domineeriv islam ja vähemusse jääv kristlus ja animism. Sudaani loetakse üldiselt islamimaaks, sest sunniidi elanikkond
,,Seitse Venda" Aleksis Kivi 1. Konflikt toimus seitsme Venna Timo, Lauri, Juhani, Eero, Aapo, Tuomas ja Simeoni, ning Tuokola poiste vahel. Vennad hakkasid kirikukooli minema, et seal lugema õppida. Kui vennad kõndisid, lähenes neile Toukola poiste parv, kuid kaugeltki mitte nii viisakalt ja heatahtlikult, nagu jukolased ootasid. Nad olid võrdlemisi vintis ja neil tuli nüüd tuju vennakeste kulul pisut nalja heita ning laulsid neile laulu. Laulus pilkasid nad seitsme venna laiskusest, ning seda kui rumalad nad on. Seitse venda hoidsid end algul küll tagasi, aga nende ja Tuokolaste vahel plahvatas kaklus, kui üks tuokolane jooksis Juhanist mööda, ning rebis temalt aabitsa käest. Jukolased väljusid sellest võitjatena ja Tuokolased palusid armu. Selle tulemusena said nad koha kätte näidata Tuokolastele. Jukolased saavutasid sellest ainult head, kuna nüüd oli neil suurem tahtmine ära õppid
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise
KONFLIKTID PEREKONNAS. ARMUKADEDUS, PETTUMUSED, KÕRVALSUHTED. LAHUTUS. K. Anissimova, O. Lihhatsova Konfliktid perekonnas. · Elus on sageli meeldi inimesed võitlevad ebakõlad omavahel ja nad ei jõua kokkuleppele. Ja siis on konfliktid. · Konflikt on huvide, vajaduste või vää rtushinnangute kokkupõrge. · Igas perekonnas on oma konfliktid. · Tavaliselt konflikt võib olla mitu põhjust: · ebakõlad · rahalisi vajadusi · kõrge enesehinnang abikaasa · kodused mured · Intiimsed mured · · Armukadedus. ·Üheks konflikti põhjuseks on armukadedus. ·Armukadedus on inimeste tundmus, ka seisund kellegi (ja või) millegi suhtes. ·Armukadedus võib olla normaalne ja ebanormaalne(sundmõtetega,psühholitiline ) · · Armukadeduse põhjused: · Hirm kaotada kallimale · Ebakindlus,et partner sulle meeldib · Üksilduse hirm · Teisugused kompleksid ja hirmud · Kõrvalsuhted. · Teiseks
Kõik kommentaarid