Raha jõud ja jõuetus (H. de Balzac "Isa Goriot") (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Isa Goriot

Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud,

Eesti keel

4

docx

Isa Goriot teose analüüs

Isa Goriot analüüs I TEOSE IDEE Minu arvates on teose idee selles, et raha ei tee õnnelikuks, autori eesmärk näibki olevat seda tõestada. Lisaks on Balzac'i eesmärgiks tutvustada tolleaegset Prantsusmaad. Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal kohal raha ja seltskonnaelu. Autori taotlus on kirjeldada tolleaegset miljööd ja tegelasi

Kirjandus

10

doc

Isa Goriot - Honore de Balzac

Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis

Kirjandus

10

docx

Isa Goriot põhjalik ülevaade

Tegelased Härra Vautrin ­ Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure ­ Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer ­ Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot ­ Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer ­ Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau ­ Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac ­ Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon ­ Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.

Kirjandus

4

docx

"Isa Goriot" analüüs

raha. Külmavereline. Oli sunnitöölt põgenenud vang (varjas end pansionis). Preili Michonneau: vanatüdruk. Nurgeline, puudusid naiselikud vormid. Krimpsunud nägu oli ähvardav. Hoolitses kellegi vanahärra eest, kes põdes põiekatarri. Vanamees pärandas talle tuhat franki. Härra Poiret: oli olnud "teljeke", mille ümber ühiskondlikud õnnetused ja mustused olid keerelnud. Lopergune mütsilott, elevandiluust nupuga kepp peos, pleekinud kuuehõlma, sinuses sukis jalad. Isa Goriot: endine nuudlivabrikant, umbes kuuekümne üheksa aastane. Alguses oli üürinud korteri. Asus Vauquer'I juurde elama pärast oma ärist lahkumist. Saabus väga korraliku garderoobiga, kaupmehe kaasavaraga. Rõivastus rukkilillesinisesse kuube. 3. Isa Goriot a) tema elu minevikus Jean-Joachim Goriot oli enne revolutsiooni lihtne nuudlitööline. Armastas oma tööd. Ostis endale peremehe ärieesõiguse. Elas Jussienne'I tänavas. Võttis vastu esimehe koha oma sektsioonis. Kodus head kapitali

Kirjandus

6

doc

Isa Goriot väga täpne kokkuvõte

Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture ­ Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac ­ lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ­ ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot ­ patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas ­ Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe ­ pansioni tööline Sylvie ­ köögitüdruk · Kuna isa Goriot oli rikka välimusega, tahtis lesk Vauquer temaga abielluda,

Kirjandus

3

doc

Balzaci "Isa Goriot"

võitmine. Rastignaci võib pidada suhteliselt tüüpiliseks noormeheks, kelles möllavad mitmed tungid ja tormid ja kes on kistud mitme maailma vahele. Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta paratamatult endale nende inimeste hulgas koha leidma. Nii võitlebki ta iseendaga ning oma mõtetega. Rastignac armub isa Goriot' tütresse

Kirjandus

2

odt

Isa Goriot põhjalik töö

Probleemküsimused 1) Oma romaanis '' Isa Goriot '' on Honore de Balzac armastust käistlenud mitmel moel. 19 sajandil väljendati oma tundeid teisiti, kui tänapäeval. Proua vikontess de Beauseant õpetas Rastignacile, et ärge oma tundeid nii avalikult välja näidake; mida külmema südamega te ette arvestate seda kõrgemale tõusete; kui teil peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis varjake seda nagu kallist vara, ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud; inimestega tuleb käituda külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades

Kirjandus

Kommentaarid (2)