Ajaloo kordamine (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eesti vene ajal

Isikud: August II Tugev ­ Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur ­ Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II ­ Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I ­ Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown ­ Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII ­ Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly ­ Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 ­ Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 ­ Vene väed

Ajalugu

8

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. ­ Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi ­ Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis ­ Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. ­ Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad ­ Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. ­ Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli ­ Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 ­ Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 ­ Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi ­ Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn · 1708 ­ Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni ­ Pol

Ajalugu

5

docx

EESTI AJALUGU: isikud, daatumid ja mõisted

Daatumid · 1582 ­Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 ­Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 ­Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 ­Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 ­Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 ­Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 ­Põhja sõja algus · 1708 ­Tartu piiramine · 1710 ­ Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 ­ Põhjasõja lõpp

Ajalugu

4

doc

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 ­ sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 ­ 1710 ­ ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 1695­97 ­ suur nälg Eestis, suri 70 000­75 000 inimest ­ viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 ­ suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august ­ sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember ­ Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar ­ August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi ­ vallutasid t

Ajalugu

4

docx

Varauusaeg konspekt 11. klass

11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 ­ Liivi sõja algus 1561 ­ Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 ­ Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 ­ Tartu ülikooli asutamine 1684 ­ Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 ­ Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 ­ Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 ­ Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 ­ Põhjasõja algus 1710 ­ Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 ­ 1739 ­ I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 ­ II koolikorralduskava, 1783-1796 ­ Asehalduskord 1784 ­ Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler ­ kuramaa hertsog Karl IX ­ Rootsi kuningas Karl XI ­ Frederik IV ­ Taani kuningas, kes osales Rootsi vastases li

Ajalugu

8

rtf

Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

· moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu · kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis · esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad · üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine A.W.Hupeli; J.G.Herderi ja A.T.Helle tähtsus Eesti ajaloo seisukohalt A.W.Hupel oli Põltsamaa pastor, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi ja ta osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. J.G.Herder oli üks saksa suurimaid valgustajaid. Herderi teeneks eesti kultuuris sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. A.T.Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Ta viis lõpuni eesti keelse Testamendi kirjutamise. Helle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.a. Välimuselt oli

Ajalugu

3

docx

Eesti ajalugu II, faktid

DAATUMID 1582 ­ sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 ­ sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 ­sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 ­asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 ­ Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 ­ sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 ­ Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel. See lõpetas II Põ

Ajalugu

8

doc

Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kuningas Frederik IV. Rootsi vasta

Ajalugu

Kommentaarid (1)