Keemilise elemendi väiksem osake (1)

Sarnased õppematerjalid

64

ppt

Aatomi ja tuumafüüsika

· Demokritos V-IV sajand eKr ­ atomus ­ jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd ­ inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomitest.  Aatomifüüsika alused · XVIII ­ ennustati uue aatomist väiksema osakese elektroni olemasolu · 1897 elektroni avastamine J.J. Thomsoni poolt · Thomsoni aatomimudel ­ "rosinasai" · 1906 määras elektonide arvu aatomis · Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused  Rutherfordi katse ja planetaarne aatomimudel · 1905 ­ alustati raadiumi poolt kiiratud - osakeste hajumise uurimisega · 1906 ­ tõestati, et - osakeste laeng peab olema 2e (kahekordne positiivne elementaarlaeng) , hiljem saadi teada, et tegelikult on - osake ­ heeliumi aatomi tuum 2 He 4 · 1908 ­ töötati koos H.Geigeriga välja - osakeste elektriline registreerimismeetod, mis võimaldas

Füüsika

39

ppt

Aatomi- ja tuumafüüsika

 Aatomi ehitus ja kvantfüüsika1 1. Ainuke seletus on, et positiivne laeng on koondunud elektronidest tuhandeid kordi massiivsemasse kompaktsesse tuuma. Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast ~1023 korda vähendatud Päikesesüsteemi laadset moodustist. 2. Seejuures on keskseks kehaks tuum, mille ümber tiirlevad elektronid. Kaudsetest eksperimentidest on teada saadud aatomi mõõtme suurusjärk ~10- 8 cm. Tuuma mõõtme suurusjärk on aga veelgi väiksem ~10-13 cm. Elektroni vaadeldakse punktmassina. 22.11.12 6  Aatomi ehitus ja kvantfüüsika2 ·Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronid. ·Ainukesena on lihtsaima elemendi ­ vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. ·Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu,mille väärtus on ~1,6*10-19 C. 22.11.12 7

Füüsika

36

ppt

Aatomifüüsika kõkkuvõttev esitlus

Aatomifüüsika Aatomifüüsika: Bohri aatomimudel: peakvantarv, energianivoo, Bohri postulaadid. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. Kaasaegne aatomimudel. Energiatasemed tahkises: metall, pooljuht, dielektrik.  Aatomifüüsika · Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. · Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika.  Aatomimudel · Mis on mudel? Sõnaga "mudel" tähistavad teadlased mitte harjumuspärast odavat vähendatud koopiat, vaid originaaliga sarnaselt funktsioneerivat süsteemi.  Aatomimudelid · Demokritos 5. saj. e.Kr. andis aatomile nime ­ jaotamatu, katkilõikamatu. · Rosinakukli mudel ­ Thomson · Planetaarmudel · Bohri mudel · Pilve mudel  Aatomimudelid · Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positi

Füüsika

56

ppt

Aatom

jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi.  Aatomi ehitus ja kvantfüüsika1 Ainuke seletus on, et positiivne laeng on koondunud elektronidest tuhandeid kordi massiivsemasse kompaktsesse tuuma Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast ~1023 korda vähendatud Päikesesüsteemi laadset moodustist. Seejuures on keskseks kehaks tuum, mille ümber tiirlevad elektronid. Kaudsetest eksperimentidest on teada saadud aatomi mõõtme suurusjärk ~10-8cm Tuuma mõõtme suurusjärk on aga veelgi väiksem ~10-13 cm. Elektroni vaadeldakse punktmassina. Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronitest. Ainukesena on lihtsaima elemendi ­ vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu,mille väärtus on ~1,6*10-19 C.  Aatomi koostisosad. Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem elektroni massist.

Füüsika

5

doc

Aatomifüüsika küsimused ja vastused

p*xh 37)Mida nimetatakse potentsiaalibarjääriks ja mida potentsiaaliauguks? Potensiaalibarjääriks nim. Energiaväärtuse piiri, mida mikroosake ei suuda omandada. Kui osakesel energiast ei piisa üheski suunas liikudes tõkke ületamiseks, siis öeldakse ,et ta asub potensiaaliaugus. Potensiaaliaugu põhjustavad vaadeldavat osakest ümbritsevad asakesed oma vastastikmõjuga. 38)Miks suletud ruumis saab mikroosake omandada vaid kindlaid kiiruse väärtusi? Ruumis liikudes peab laineline osake tekitama seisulaine. Ruumi 2kordne mõõde peab täpselt jaguma mikroosakese lainepikkusega, muidu ta ei tekitaks seisulainet. Igale lainepikkusele vastab Debrolee lainepikkuse valemis kindel kiirus. v=h*n/m*2L 39)Kui suure lainepikkuse ja sagedusega helisid saab tekitada pillikeeles, mille pikkus on L meetrit? pii sarnane asi = 2L/n ja n=1,2,3,... ja f=v/piisarnaneasi v=330m/s 40)Kui suur võib olla elektroni lainepikkus kuubikus, mille külje pikkus on 1,2m?

Füüsika

13

docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

aastal, kui Max Planck tõi sisse kvantide mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. ­ 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger. Kvantmehaanika on õpetus mikromaailma objektide liikumisest. Põhiseisukohad on: 1. Aineosakestel on laineomadused (st osake võib käituda lainena). 2. Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik (ei ole täpselt ennustatav). Kvantmehaanika võtab arvesse osakeste liikumise kirjeldamisel nii korpuskulaarseid kui ka lainelisi aspekte. 6. teema - energiatasemed tahkistes · Tahkis - kristallilised kehad. · Energiatsoonid Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks on, et aatomite väliskihi elektronide ehk

Füüsika

5

pdf

MIKROMAAILMA FÜÜSIKA

Need lubatud sagedused on määratud kvantarvudega 1, 2, 3, ... ja nii edasi. 6. Mis on dualism – selgita seda seoses elektroniga. Millised on lainelised omadused. - Loodust saab kirjeldada ainena (osakestega), mida võib põhimõtteliselt "näha ja katsuda". Neidsamu nähtuseid saab kirjeldada ka väljadega, mida pole näha, kuid mis vahendavad osakeste vahel mõjuvaid jõude. Sellist omaduste kahesust nimetatakse dualismiks. Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. Näiteks elektrone, mida me oleme joonistel harjunud nägema ümber aatomi tuuma tiirlevate pallikestena, saab kirjeldada ka lainete abil 7. Mis on fotoefekt. - Fotoefektiks nimetatakse nähtust, kus elektromagnetlaine kvandid (footonid) löövad elektrone ainest välja. Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi, on tegu sisefotoefektiga.

Mikromaailm

15

doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

AATOMIFÜÜSIKA Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis on ergastamata olekus neutraalne. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest

Füüsika

Kommentaarid (1)