ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse · jutustava s
Publitsistika vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Tekstides arutletakse inimese ja ühiskonna probleemide üle. Arenenud publitsistika on demokraatliku riigi tunnus. Publitsistlikud tekstid on näiteks uudis, artikkel, intervjuu, reportaaz, koomiks. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. Rahvalaul - seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Eesti rahvalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused) Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim ja parallelism. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosneb 3 reast ja 17 sil
Jaguneb romaaniks, jutustuseks, novelliks, jutuks, eeposeks, valmiks, miniatuuriks jne EEPOS on pikk jutustava sisuga, enamasti värssides kirjutatud teos. Eepostes tegutsevad kangelased ja jumalad. Neis jutustatakse suurtest ja olulistest sündmustest rahva elus, võitluses ülekohtu vatsu. Kujutus on avar, üleva sõnastuse ja ühtse värsimõõduga. Vanimaid rahvuseeposi on sumerite ,,Gilgames" ning kreeklaste ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", viimaste autoriks peetakse Homerost. Eesti ,,Kalevipoja" on rahvapärimuste põhjal kirjutanud Kreutzwald. ROMAAN on ulatuslik jutustav proosateos, vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju (di-, tri-, tetra-, pentaloogia jne). Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Ainestiku järgi liigitatakse seiklusromaaniks, ajalooliseks romaaniks, kriminaalromaaniks, armastusromaaniks, sõjaromaaniks,
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suurvorm,
Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali
1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 5. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüürili
tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv)
Kõik kommentaarid