15. Hüvitamise olemus ja selle eesmärk. Rahaline- ja mitterahaline hüvitamine Hüvitamine on tööhüvitamise ehk kompenseerimise protsess, mille käigus tööandja määrab kindlaks tehtud töö väärtuse ja tasub selle eest. Hüvitamine jaguneb: ● rahaline ● Mitterahaline Mitterahaline hüvitamine koosneb: ● Sobivast ja meeldivast tööst (meeldiv töö, eneseteostuse võimalus jmt) ● Töökeskkonnast (töötingimused, tööaeg, kaastöötajad ja juhtimine jmt) Rahaline hüvitamine koosneb: ● Otsene hüvitamine (töö tasustamine = palk + (lisatasu + preemia) ● Kaudne hüvitamine (organisatsioonipoolne töötajate kindlustamine, sotsiaalabitoetus, puhkusetasu, soodustused) Töötasustamise vormideks on: ● ajapalk, ● tükipalk, ● lisatasu, ● preemia, ● kasumi jaotamine, ● omandisuhetesse jaotamine. ● Palga arvutamise ja maksmise kord määrab kindlaks palgaarvestusaja ning
planeerija; talentide leidja ja juhtija; personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija; inimeste ja organsatsiooni ettevalmistaja muudatusteks. Lisaks: Töötajate isiklike vajadustega arvestamine ja neile vastutulek. Juhtide abistamine otsuste vastuvõtmisel vastavuses firma personali oskuste ja firma missiooniga. Õigusaktide tundmine. Õigluse tagamine palkade määramisel. Juhtide abistamine intervjuude, testi ja ankeedides sisalduva informatsiooni tõlgendamisel 7. Personalijuht ja teised juhid Personalitöötajate mitu taset : Personalidirektor personalinõustajad administraatorid. Personalidirektor Personalipoliitika ja strateegia formuleerimine, selle väljapakkumine ja taotlemine ning juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika ja strateegi juurutamisel. Personaliteenistuse töö korraldamine nii, et see tagaks organisatsiooni kõiki astme töötajate värbamise, motivieerimise ja arengu. Juhtide nõustamine muudatuste läbiviimisel personaliga
motivatsiooni kohta kasutades selleks personaliuuringuid. Sageli kasutatakse personaliuuringutes anonüümseid ankeetküsitlusi, mille raames uuritakse näiteks töötajate rahulolu organisatsioonikultuuri, väärtuste ja juhtide tegevusega. Lisaks etteantud küsimustele võiksid personaliuuringud võimaldada töötajatel anda organisatsiooni juhtkonnale infot ka ettepanekute ja soovituste ning muude kommentaaride kohta. 4. Juhtimise olemus ja funktsioonid Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil Juhtimine on komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). 2. Ettevõtte mõiste Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). 3
Vajadus uute töötajate järele suurenes märgatavalt ja värbamine muutus keerulisemaks.Heade töötajate saamiseks tuli teiste firmadega konkureerida.USA-s hakkasid personaliosakonnad massiliselt tekkima 1940. aastatel.Selleks andis tõuke 1935. a USA-s vastu võetud nn Wagneri seadus, mis andis ametiühingutele õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. 2. Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele.Need eesmärgid on järgmised: 1. Firma kasum 2. Organisatsiooni efektiivsus 3. Ühiskonna teenindamine 4. Sotsiaalne vastutus 5. Tugevnev organisatsiooni kultuur Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. Personalitöö eesmärkide hulka kuuluvad efektiivselt töötava personali ligimeelitamine ja arendamine ning efektiivse tööjõu säilitamine
interpreteerimine kord aastas. -mitteametlik - töötajate hindamine igapäevaselt, so subjektiivne, ei leia töötajate poolt heakskiitu, mitteusaldusväärne. Personali hindamise meetodid: · tagasivaatemeetodid; · tulevikku suunatud meetodid; ( Hindamisintervjuude puhul keskendutakse töötaja käitumisele ja töötulemustele, mitte isiksuseomadustele ning see peaks kaasa aitama juhi käitumisele tulevikus. Juhtimine eesmärkide kaudu aga eeldab eesmärkide püstitamist ja neist juhindumist sellest kasvas välja tasakaalustatud tulemuskaart ja tulemusjuhtimine.) · võrdlevad meetodid;(essee, paarisvõrdluse meetod) · kirjalikud meetodid. ( Järjestamine kujutab endast hinnatavatest töötajatest ühise pingerea koostamist. Personalijuhi koostatud ülevaade eeldab personalitöötaja aktiivset osalemist hindamises küsitleb kõiki juhte alluvate töö kohta jne
1)kontseptuaalsed teadmised ja oskused; 2)juhtimisoskus; 3)analüüsi- ja planeerimisoskused; 4)personalitöö funktsioonide tundmine; 5)probleemide lahendamise oskus; 6)organisatsiooniteooria teadmine; 7)ärialased teadmised; 8)arvuti kasutamise oskus; 9)finantsalased teadmised; 10)seadusandlike aktide tundmine (19); 11)karjääri astmed ja karjääri planeerimise süsteem. Personalijuhi võtmerollid: *juhtkonna huvide esindamine:1)firma tutvustamine; 2)äri ja turu tundmine; 3) raha juhtimine 4) keskkonna tundmine, hindamine; *muudatuste kujundamine: 1)organisatsiooni strateegiline suunitlus; 2)eesmärgistatud tegevus; 3)väärtuste süsteem; 4)innovaatika seaduspärasused; 5)kontseptuaalne mõtlemine; 6)suuline ja kirjalik väljendusoskus. *sisekonsultant: 1)orienteerumine firma eesmärkidele 2)meeskonnatöö; 3)suhted, koostöö *personalistrateegia ja äri planeerimine: 1)strateegia väljatöötamine; 2)arendab plaane, ideid;
Inimressursi juhtimine EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: K 16 Jaanuar 9.30 10.30 1. Personalijuhtimise olemus ja kujunemine Personalijuhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi juhtimisega pärineb ammustest aegadest. Tegevust hakati aga teadvustama üsna hiljuti, 19. sajandil. Erilise tähelepanu sai personali juhtimine ajal, mil tehnoloogilse revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. XX saj. algus personalijuhtimine seisnes teatud soodustuste, teenuste osutamises töötajatele, näiteks lõunasöök tehase kulul; Mary Parker Folletti ja Elton Mayo 20-30-ndad ilmnes personali administreerimine, värbamise ja baasõppe dokumentatsiooni haldamine niinimetatud kaadriküsimustega tegelesid "valgekrae ohvitserid";
Kõik kommentaarid