Aine ehituse põhialused (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused I

KORDAMISKÜSIMUSED JA ÜLESANDED Aine ehitus. Aine erinevates olekutes. Difusioon. Aurumine ja kondenseerumine. Sulamine ja tahkumine. Sublimatsioon. Deformatsioon. Vedelik. Tahkis. Energia. Soojusülekanne. Rõhk. 1. Hinnake järgmistest andmetest vee molekuli läbimõõtu. Vee molekulmass osake on 18 g/mol. Avogadro arv on 6,02 10 23 . Vee tihedus on 1 g/cm3. mol 2

Keskkonafüüsika

3

docx

Soojusõpetus

on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist ! Vette õli pannes, valgub õli laiali aga ei kata kogu veepinda, sest õli on ainete segu ja koosneb mitme aine molekulidest ning nende vaheline tõmbejõud hoiab õliosakesi koos. Õli ei jää ka kuhjana ­ aineosakeste ja veemolekulide tõmbumisel ja veele mõjuva raskusjõu tulemusel valgub see laiali, moodustades ühe aineosakese paksuse kihi. Õliosakeste läbimõõdu määras Robert Reyleigh ( 20.saj )

Füüsika

2

rtf

Aine ehitus

osakesed kindla asukoha läheduses. Ka vedelikud segunevad soojusliikumise tõttu. Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. Mida suurema kiirusega osakesed liiguvad, seda soojem on keha. Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine. Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine. Taimed saavad kasvamiseks vajalikke ained diffusiooniga. Tahke aine (tahkis) on deformeerimata olekus, tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus (osakeste kaugus), säilitab kuju. Aineosakesed on korrapäraselt, tugevalt seotud, soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises kindla keskme ümber. Kristallilised ained (metallid, jää, soolad). Kindel ruumala ja kuju

Füüsika

1

doc

Füüsika KT n1 9.klass

10.Mida avastas inglise botaanik Robert Brown? R.Brown avastas et aineosakesed liiguvad korrapäratult. 11.Mis on Browni liikumine? Browni liikumiseks nim. Osakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist. 12.Milline on aineosakeste liikumine? Aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. 13.Mida nimetatakse soojusliikumiseks? Aineosakest korrapäratut ehk kaootilist liikumist nim. ka soojusliikumiseks. 14.Milline seos on aineosakeste liikumise kiiruse ja aine (keha) temperatuuri vahel? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. 15.Millised on aine kolm olekut? Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16.Iseloomusta tahket olekut? Säilitab keha kuju ja ruumala. 17. Iseloomusta vedelat olekut? Vedelik on hea voolavusega, säilitab ruumala, anumasse valades võtab anuma kuju. 18.Iseloomusta gaasilist olekut? Täidab kogu anuma,aineosakesed paiknevad hõredalt. 19.Mis on amorfne aine?

Füüsika

16

odt

Neljakoolikatsed füüsika

ajavahemiku jooksul s aeg t t= 1s kell v mass m m= ρV 1 kg m Ruumala on füüsikaline suurus, mis ruumala V V= 1 m³ kirjeldab keha mahtu või aine mahulist ρ kogust. pindala S 1 m² m kg Tiheduseks nimetatakse aine massi ja tihedus ρ ρ= 1 areomeeter V m³ ruumala suhet.

Füüsika

13

pdf

Füüsika

tugevust. Läätse optiliseks tugevuseks loetakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Optilist tugevust tähistatakse suure tähega D. Optilise tugevuse seos fookuskaugusega on seega D=1/f Optilise tugevuse ühikul on eraldi nimetus - 1dioptria (1dpt) Läätse optiline tugevus on üks dioptria kui läätse fookuskaugus on 1 m. Läätse optilist keskpunkti läbivat läätsega sümmeetrilist sirgjoont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. 2. MEHAANIKA Keha mass ja aine tihedus Mass seostub sellega, kuidas maa tõmbab kehi enda poole. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga maa keha enda poole tõmbab. Mass on keha üks põhiomadusi. Kõik kehad, alates tähtedest kosmoses kuni aine koosseisu kuuluvate mikroosakesteni, omavad kindlat massi. Keha massi saab mõõta kaalumisega. Massiühikuks on 1 kg. Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut Mõjutades ühel ja samal viisil erineva massiga kehi, on võimalik katseliselt veenuda, et

Aineehitus

2

doc

Soojusõpetuse konspekt

Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena.

Füüsika

26

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained 1 Merelaine 2 Maavärina laine 3 Helilaine 2. Elektromagnet lained: 1 Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine ­ võnkumise edasikandumine ruumis Levik ja tekkimine Tekkimiseks o n vajalik viia süsteem välja tasakaaluasendist ning peab olemas olema vastastikmõju aineosakeste vahel. Tänu inertsile hilineb naaberosakeste liikumine. Mida kaugemale on võnkumise tekitanud osakesest, seda rohkem tema võnkumine hilineb võrreldes võnkeallikaga. Lainefront ­ piir, kuhu häiritus on jõudnud.

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)