Mikroevolutsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon ­ mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon ­ kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon ­ uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon ­ elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon ­ uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism ­ sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elusolendid) Nt. Mudas tekiv

Üldbioloogia

5

doc

Evolutsioon ja evolutsioonimehhanismid

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ­ ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad ­ populatsioonid ja liigid. Populatsioon ­ tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks ­ populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. See määrab suurema osa

Bioloogia

6

pdf

Evolutsioon II

Evolutsioon II Olelusvõitlus - põhjused, vormid, tagajärjed Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest OLELUSVÕITLUSE PÕHJUSED: - Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus​ - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus​ - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus​ - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal te

Bioloogia

16

doc

Evulutsiooniteooria kujunemine

EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega pr

Bioloogia

10

docx

Evolutsiooni geneetilised alused

Evolutsiooni geneetilised alused* Populatsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Populatsiooni iseloomustab 1. Oma genofond (geenide ja alleelide kogum) 2. Populatsiooni isendite sarnasus võrreldes teiste sama liiki populatsioonidega. 3. Oma geneetiline struktuur – põlvkondade jooksul püsiv geenide ja alleelide esinemissagedus. Individuaalse muutlikkuse tekkepõhjused 1. Mutatsiooniline muutlikkus 2. Kombinatiivne muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus*  On põhjustatud mutatsioonidest.  Mutatsioonid on pärilukkusekandja (DNA, RNA) püsivad edasikanduvad muutused.  Mutatsioonid võivad põhjustada teatud geenide avaldumist ja põhjustada ka uute geenide teket.  Võib toimuda geenide kordsus ja see põhjustab kaasasündinud haruldasi haiguseid. Kombinatiivne muutlikkus*  Kombinatiivne mu

Bioloogia

9

pdf

Evolutsioon ja elu areng maal, mikro- ja makroevolutsioon

Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon​ (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid ​→​ planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), ​planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon​ - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi-

Bioloogia

8

docx

Bioloogia kontrolltöö evolutsioon2

sigimispaik ei kattu (nt erinev õitseaeg taimedel, kudemiskoht konnadel) ● käitumuslik barjäär: etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüud, lõhnaained) ● mehhaaniline: suguorganid ei sobi (eriti putukatel) ● biokeemiline: sugurakud ei ühine ● sügoodi eluvõimetus: loode ei arene (euroopa naarits) ● hübriidide viljatus: järglane sünnib tervena, kuid ei paljune . Makroevolutsioon, mikroevolutsioon – mõiste ja võrdlus (sh geneetilised alused – kas uued geenid ja muutused regulaatorgeenides või muutused alleelides, uute alleelide teke). Makroevolutsiooni vormid ja igaühe kohta näited: evolutsiooniline täiustumine (progress) ja evolutsiooniline taandareng ehk regress; Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents ja sarnastumine ehk konvergents ; Väljasuremine. Tunda näite järgi ära makroevolutsiooni vorm (nt: prokarüootidest tekkisid eukarüoodid – mis see on ja miks

Evolutsioon

2

odt

OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK

OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK olelusvõitlus ­ organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele populatsioon ehk asurkond ­ rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik ­ loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik ­ loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik ­ loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine ­ organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine ­ organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus ­ organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve p

Bioloogia

Kommentaarid (0)