Energia jäävuse seadus:
Energia ei teki ega kao vaid võib
muunduda ühest liigist teise
Molekulaar kineetilise teooria
põhialused:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
m14u44u
Õppematerjali autor
kiirusega. Temperatuuriks (lad. k. keskmine e. tasakaaluolend) nimetatakse suurust, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojendamine on keha siseenergia (molekulide kineetilise energia) suurendamine (viies keha kontakti kuumema kehaga, kiirguslikul teel, mehhaanilise töö tulemusena). Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Temperatuur on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia (ei saa otseselt mõõta) mõõt. Üheks levinumaks temperatuuri mõõtmise võtteks on aine soojuspaisumise kasutamine. Absoluutse nulltemperatuuri (-273,15 °C) puhul võrdub molekulide kineetiline energia nulliga. Termodünaamika uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust (kasutab vaid makroparameetreid). Soojusvahetuseks nimetatakse protsessi, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde.
10. Isoprotsess – Protsess, kus üks olekuparameeter kolmest jääb muutumatuks Jagunevad: Isobaariline – protsess, kus muutumatuks jääb rõhk[p=const], näide: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas [V1/T1/V2T2] Isokoorne – protsess, kus muutumatuks jääb ruumala[V=const], näide: kinnises anumas toimuvad protsessid [p1/T1 = p2/T2] Isotermiline – protsess, kus muutumatuks jääb temperatuur[T=const] [p1V1 = p2V2] 11. Termodünaamika I seadus – Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks[Q =DeltaU + A] 12. Gaas kui töötav keha –gaas paisub võrreldes vedelike ja tahkete ainetega palju rohkem;soojushulga üleandmine vedelikule või tahkele ainele on palju raskem kui gaasile, kuna gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel. 13
Q=0 Soojusmasin- Perioodiliselt töötav masin, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks. See on seda efektiivsem, mida kõrgem on T1 ja madalam T2. Soojusmasina kasutegur- Tavaliselt protsentides väljendatud suhe, mis näitab, kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab. Termodünaamika II printsiip- Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. Entroopia- Suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Tähis: S Ühik: J/K Agregaatolekud- Aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Tahke aine- Molekulid asetsevad korrapäraselt ja lähestikku, molekulid ainult võnguvad. Vedelik- Molekulidel on mingid korrapära alged olemas, kuid kord ei ole püsiv, molekul sooritab võnkliikumisi naabermolekulidega nendega pidevalt põrkudes. Gaas- Molekulid asetsevad korrapäratult ja on kaootilises liikumises.
ruumala, temperatuur). Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka oleku- parameetriteks. Olek on ainekoguse seisund, mis on määratud olekuparameetrite konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel (nt molekuli mass, molekuli kiirus, molekulide keskmine kiirus, molekulide keskmine kineetiline energia ja kontsentratsioon (molekulide arv ruumalaühikus). Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Temperatuuriskaalad: Celsiuse skaala, Fahrenheiti skaala ja absoluutne temperatuuriskaala (Kelvini skaala). Absoluutse skaala nullpunktiks on nn absoluutne nulltemperatuur, so madalaim võimalik temperatuur (mille korral lakkab aatomite ja molekulide liikumine).
Molekulaarfüüsika.Kontrolltöö nr.1 1.Energia jäävuse seadus 2.Molekulaarkineetilise teooria 3 põhialust.Too igaühe kohta ka üks näide. 3.Mikroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud 4.Makroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud. 5. Mida nimetatakse olekuparameetriks? 6. Mis on ideaalne gaas 7.Mis on kontsentratsioon? 8.Milline on normaalrõhk? 9.Mis on temperatuur? 10.Nimeta temperatuuriskaalad. 11.Mis on soojushulk,definitsioon,tähis,ühik. 12.Mida nimetatakse absoluutseks nulltemperatuuriks. 13. Mida käsitleb termodünaamika? 14
N l jõud p Rõhumisjõud. MILLINE SEOS VALITSEB KEHADE MASSIDE JA KIIRENDUSTE VAHEL VASTASTIKMÕJU KORRAL -???????????????? 5. Suuruste tuletamine valemitest a=F/m Newtoni 2.seadus m1a1=-m2a2 ????? F=mg/P=mg Raskusjõud/Keha Fe=kl Elastsusjõud kaal m1v1+m2v2=m1v1+m2 Impulsi jäävuse p1+p2+...+p10=p1+p2+... Impulsi jäävuse v2 seadus +p10 seadus F1=-F2 Seisuhõõrdumine F=G(m1m2/r2) Gravitatisooniseadus Fh=N=mg Liugehõõrdumine p=mv Impulss PERIOODILISED LIIKUMISED Ringliikumise tunnused ja näited- Ringjooneline liikumine on keha liikumine mööda
16)Mille alusel on saadud Celsiuse temperatuuriskaala põhipunktid, Ceilsiuse temperatuuri tähis ja ühik. 0ºC on saadud jää sulamistemperatuurist. 100ºC on saadud vee keemistemperatuurist. Tähis t Ühik 1ºC 17)Mille alusel on saadud Kelvini skaala nullpunkt? Kelvini temperatuuri tähis, ühik ja seos Ceilsiuse temperatuuriga. 0 K absoluutne nulltemperatuur sellest madalamat temperatuuri ei saa olla, sest kui molekulide kineetiline energia võrdub nulliha, siis seda enam vähendada ei ole võimalik. 18)Mis on soojusülekanne? Selle liigid. Selgita neid liike ja too näiteid. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. 19)Millised on gaasi iseloomustavate suuruste vahelised sõltuvused, mille avastasid Boylé, Mariotte ; Charles ; Gay Lussac? Kui rõhk on muutumatu, nimetatakse seda isobaarseks protsessiks.
at 2 x = x0 + v0 + Liikumise võrrand: 2 h0=20m v0=35m/s Üle jõe ujumise ülesanne. Ujuja kiirus vee suhtes on 5 km/h. Ta ujub üle jõe risti voolusuunaga. Jõe laius on 120 meetrit ja voolukiirus on 3,24km/h. Milline on ujuja nihe ja kiirus kalda suhtes, ning kui palju aega kulub tal jõe ületamiseks? v= 5km/h v= 3.24 km/h l=120m Jõud ja impulss Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Inertsus, keha omadus säilitada oma kiirust. Mida raskem on keha kiirust muuta, seda inertsem keha on. Inertsiaalne taustsüsteem süsteemid, kus kehtib Newtoni esimene seadus. (näiteks Maa ja kõik Maa suhtes kiirenduseta liikuvad tasusüsteemid.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid