Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #1 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #2 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #3 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #4 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #5 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #6 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #7 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #8 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #9 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #10 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #11 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #12 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #13 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #14 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #15 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #16 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #17 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #18 Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blondy14 Õppematerjali autor
Tänapäeva ning antiikaja maailmaimed

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
27
docx

Uued ja vanad maailmaimed

KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas,

Kunstiajalugu
thumbnail
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed............................................................

Kultuurilugu
thumbnail
8
doc

14 maailmaimet

KEILA GÜMNAASIUM 14 MAAILMAIMET REFERAAT JUHENDAJA: AUTOR: KEILA 2008 Sissejuhatus Oma väikese mahulises referaadis tahaksin Teile tutvustada kõiki 14 maailmaimet- seitset uut ja seitset vana maailmaime. Vanaaja maailmaimedest on kahjuks säilinud ainult 1. Aga uued on siiani täitsa olemas. Uute maailmaimede valimisel esitati palju erinevaid ehitisi ja kunsti väärtusi, aga välja valiti neist ainult parimad ja uhkemad. Imede arv 7 oli vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. See, mis kõiki maailmaimesid teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste hulgast esile tõstis, oli

Kunstiajalugu
thumbnail
31
ppt

Antiik maailmaimed

S · eal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. · Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega rekonstrueerida vaid templi põhiplaan. Zeusi kuju · Asus Peloponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. · Olümpia maakohas iidses pühas paigas asus Zeusi tempel peajumala enese hiigelkujuga. · Altise keskel asus pühadest paikadest pühim- Zeusi altar, koht, kus talle olevat esimest korda ohver toodud. · Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt ning oli tema ajaks tõusnud 7 meetri kõrguseks.

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Kunstiajalugu 10. klass

Nad ei jäljendanud mitte olemas olevaid inimesi vaid täiuslikku ideaali. Hellenistlik skulptuur Ideaali hakati kujutama realistlikult. Nägudele ilmusid emotsioonid ja tunded. Maalikunst On enamus osas hävinenud. 7 MAAILMAIMET Cheopsi Püramiidid On Egiptuse püramiid, mis on nime saanud VanaEgiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. See ehitati 2551 ­ 2471 e. Kr. Asub Egiptuse Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiid. Ainuke säilinud maailmaime. Semiramise ehk Babüloni rippaiad Ehitati umbes 600 aastat e. Kr. Aedade kastmiseks pumpasid vahetpidamata orjad Eufratist vett. Legendi kohaselt lasi kuningas aiad ehitada oma naisele Amitale, kes tunis koduigatsust. Aiad olid sõnaotseses mõttes rippuvad. Semiramise rippaiad asusid Mesopotaamias, tänapäeva Iraagi aladel. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 e. Kr. VanaKreekas Olympias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Olümpus on mägi, Olympia aga küla

Kunstiajalugu
thumbnail
17
docx

VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET

................................................. 6 Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel......................................7 Zeusi kuju............................................................................................................... 8 Zeusi kuju asus Zeusi templis, Olümpias Peloponnose poolsaare lääneosas. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432­430 eKr Vana-Kreekas Olümpias................................................................................................................ 9 Halikarnassose mausoleum.................................................................................... 9 Rhodose koloss..................................................................................................... 11

Turism
thumbnail
7
doc

Vanaaja maailmaimed

babüloonlasteks. Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas Nebukadnetsar kivist kõrgendiku, millele andis mägede välimuse ja istutas sinna igat liiki puid, luues nii rippuva pargi, et tema naine ei tunneks igatsust kodumaa looduse järele. Babüloni rippaiad asusid Babüloni müüridel. Strabon annab ka rippuvate aedade mõõdud: "Rippuv aed on nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit," üks plethron on 29,6 meetrit. Neid aedu peetigi antiikajal Babüloni suurimaks imeks. Neid rippaedu tuntakse rohkem Semiramise rippaedadena. Aedade üldpindala on ca. 1200 ruutmeetrit ja need asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial, neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid vägevatele kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud pealt kõrkjakihi ja asfaltiga. Nendel lasus kipsiga

Ajalugu
thumbnail
16
doc

7 maailmaimet

Keisririigi ajajärgul hakati püstitama kalleid ja uhkeid paraadhooneid mida kaunistasid arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti Euroopas roomlaste tasemele. Antiikajal, 3.sajandil e.Kr. väljavalitud seitse vanaaja maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust kutsutakse "seitsmeks maailmaimeks" ka tänapäeval. Sagedamini on nende hulka arvatud Egiptuse Giza püramiidid, Babüloni rippaiad, Rhodose koloss, Halikarnassose mausoleum, Zeusi kuju, Artemise tempel ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Püramiidid Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun