Usundilugu (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Usundiloo konspekt ja mõisted

peavad kuulutama-prohvetid, karismaatikud.   Ühest sotsiaalsest seisundist teise viimiseks viiakse läbi üleminekuriitused: laps/sündimine; täiskasvanuks saamine; abiellumine; surm.   Levinud totemism-usk sellesse, et põlvnetakse mõnest loomast, linnust, taimest vms, tuntakse reaalset sugulust.   Väga tihedalt seotud loodusega. Hinduism-hindud  Suuruselt kolmas usund maailmas, 850 miljonit-1 miljard järgijat   Tekkinud umbes 1500a eKr, kui aarjalased tungisid Indiasse, panid kirja religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks.   Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse.   Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid

Religioon

9

odt

Usundilugu

Mõisted: Riitus ­ usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt ­ tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi ­ mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan ­ tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid ­ kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija ­ isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing ­ üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal ­ kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim ­ elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand ­ isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis ­ esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat väge, ka

Usundiõpetus

10

doc

Usundiloo mõisted 10. klassile

Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus ­ mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt ­ tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest

Usundiõpetus

5

odt

USUNDI arvestus TH 2010

Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt ­ eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing ­ Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ­ ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis ­ inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu ­ religioosne keeld Mana ­ Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi preester; ka jum

Usundiõpetus

12

odt

Üldine usundilugu

Umbes 3000 ­ 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo ­ Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena

Üldine usundilugu

21

doc

Usundilugu - religioon, erinevad usud

-) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist.  Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund ­ paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja. -) Tihtipeale puudub pühakiri ­ suuline pärimus. -) Puudub süstemaatiseeritud õpetus. -) Dünamism ­ usuvad, et kogu maailm on ümbritsetud väega. Mana ­ elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. * Talisman (hea õnne jaoks), amulett (hoiab kurja eemale), fetis (ese, mida kasutatakse nõidumises) ­ koht, kuhu kogutakse väge.

Eesti religioosne maastik

8

docx

Usundiloo konspekt 10.klassile

See on majandustehing e.investeering. naine võidakse tuua ka naaberhõimust ja pruudi eeswt tuleb maksta lunaraha. Võib olla ka vastu pidi. Miniapelgus-teatud perioodi jooksul ei tohi minija peigmehe vanematega rääkida. Mingi aja peab ta eraldi elama. Surm. Üks võte on see et hinged lähevad taevasse tähtedeks. Seal ei usuta kirjateost. Hinduism OM(aum)....see silp hoiab maailma koos. Hinduism on etniline usund. Põhilised jorsid elavad hindustaani poolsaarel....seal esineb monoteismi, polüteismi, 1300 000 000 jumalat ja hindusi on 900 milj. Kõrgelt arenenud kultuur. Lehm on pühaloom. Ahimsa-austus erinevate eluvormide vastu...india köök on taimetoidu köök. 1500 eKr tungisid indiasse indoeuroopa rahvas Aarialased, kes rääkisid sanskriti keelt , mis on hindude pühakeel ja selles keeles aaria tähendab õilis. Kasti süsteem: 1. Braahmanid e. Preestrid võib tähistada ka sõna jumal

Usundiõpetus

14

docx

MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON

elamisega) 5. Homo sapiens neanderhalensis – matsid surnuid, osavad kütid 6. Homo sapiens sapiens – takrinimene (kütid, korilased, kalastajad) Algsed tegevusalad – küttimine, kalapüük, korilus Muinasaja kunsti alged – kõigel elaval on hing, kunst kujunes koos uskumusega, kujukesed, esimesed joonised luudel, sarvedel ja kivil Kuulsad koopamaalingud – Lasaux, Altamira, Chauvet Venus – naisekujuke, viljakuse jumalanna Animism – usund, kus loodus on hingestatud Toteism – usund, kus sugukond põlvneb mõnest loomast 1.1 ESIAJA INIMESE TEGEVUSALAD Küttimine – mammutid, põhjapõdrad, piisonid (vibuga) Kalapüük – kala (jahirelvadega – ahingud, harpuunid) Korilus – seened, marjad, juurikad Põlluharimine – levis alepõllundus (tööriistaks kõblas) Karjakasvatus – lambad, kitsed, hiljem sead ja veised (esimene kodustatud loom - koer) Millised oskused täienevad inimesel minnes üle viljelusmajandusele? 1

Usundiõpetus

Kommentaarid (1)