Artikli analüüs (11)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Artikli analüüs

Indrek Semm Tartu õppekeskus, 1. kursus, Ärijuhtimine Minu töö eesmärk on analüüsida artiklit teemal: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu (Postimees Arter, 9.01.2010: 10-11). TEES: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu. ARGUMENDID: 1. Eesti inimestest usub ligi pool miljonit selgeltnägijaid 2. Esoteerika buumi tõus 3. Suur populaarsus kajastub raamatuväljaannetes 4. Ebastabiilsed ajad võimaldavad esile tuua liba-sensitiive 5. Vajadus uskuda millegisse 6. Eluks vajalike vastuste otsimine 7. Soov lihtsate lahenduste järele Asjakohased argumendid. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad argumendid aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamiseks. Mittekohaseid argumente ei esine. 8. Probleemid algavad esoteerikast sõltuvusse jäämisel Esineb keske

Eesti keel

14

pdf

Argumentatsioon ja loogika

3.11.2009 Tauno Õunapuu 2009 Õppejõud ­ Tauno Õunapuu Haridus Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond teadusmagister, MSc, 1994, "Õpiprogrammidesse sobiva automaatse teoreemitõestaja konstrueerimine" Tegevus Mainori Kõrgkoolis teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süstee

Loogika

50

doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.

Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust

Õigus

51

docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

vihma sajab. Ometi ta ei tea,et vihma sajab.Descartesi teadmisekäsitus muutis õigustuse tingimuse liiga tugevaks ning seega tekkis skeptitsismi võimalus. Locke'i käsituses on õigustuse tingimus nõrgem ning teadmisi võivad omada kaneed, kes viibivad skeptilises stsenaariumis. Järgnevalt liigume tänapäevase epistemoloogia juurde ning vaatleme, milles võivad seisneda traditsioonilise teadmisekäsituse puudused. 81. Õigustatud tõene uskumus Teadmise JTB analüüs: S teab, et p siis ja ainult siis, kui 1) p on tõene; 2) S usub, et p; 3) S-i uskumus, et p, on õigustatud Kui uskumusi õigustavad kogemuslikud tõendid, siis võib juhtuda, et tõendid on samad sõltumata sellest, kas uskumus on tõene või väär Gettieri vastunäide  Smith ja Jones taotlevad sama töökohta ning Smithil on tõendeid järgmise väide kasuks: (a) Jones saab selle töökoha ning Jonesi taskus on 10 senti. Ta järeldab sellest

Filosoofia

197

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

nt selgroo omamine ning kõigi järglaste imetamine. Terminitevaheliste suhete määratlemine sõltub määratleja teadmistest ja oskustest. Termineid ja mõisteid saab võrrelda ainult siis, kui nende vahel on mingi sisuline sarnasus, vastasel juhul on need võrreldamatud. Seegi võib sõltuda määratleja teadmistest, nt ,,siga" ja ,,kägu" esindasid tavakeeles naljatamisi öelduna võrreldamatuid asju, kuigi nad on lähemal vaatlusel täiesti võrreldavad. Termini analüüs mahu alusel Selle järgi, kas terminit saab rakendada ainult ühele objektile või on see rakenduv mitmele objektile, jaotatakse terminid üld- ja üksikterminiteks. Juhul kui termin rakendub küll igale objektile eraldi, ent neid objekte võib olla mitu, siis öeldakse, et termin on jaotuvalt (distributively) rakenduv mitmele objektile. Siin peab rõhutama, et neid objekte VÕIB olla mitu, ent neid võib olla ka ainult üks. D3.6

Matemaatika ja loogika

81

docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem

Eetika

44

pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu

Enesejuhtimine

190

pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus

Kommentaarid (11)