.................................................................... 4 KARLI SURM........................................................................................................ 5 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 6 LISAD.................................................................................................................. 7 SISSEJUHATUS Karl XII sündis Stockholmis 27. juunil 1682 isa vanima pojana. Karl XII oli Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanema ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15- aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma. Ta sai hea hariduse, eriti sõjanduse alal. Karl XII jätkas isa absolutistlikku poliitikat. Selle sümboolse väljendusena pani ta kroonimisel 2 endale ise krooni pähe ja jättis kuninga vande andmata. Isaga võrreldes sekkus Karl XII
Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada. Sõja algus Rootsi kuningas Karl XII (16821718)Sõda algas 22. (12.) veebruaril 1700 Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud siiski Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud. Saksi sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. Rzeczpospolita tundis end Augusti poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Augustiga liitusid algul vaid üksikud magnaadid, sealhulgas vürst
Puitu oli külluses, kuid kivi, Peetri lemmikmaterjali, polnud, samuti ka tööjõudu. Ehitustöödele toodud talupojad, sõjavangid ja sunnitööle mõistetud kurjategijad surid kümnete tuhandete kaupa haiguste ja nälja kätte. 1710 tõi Peeter uude linna üle ka tsaariperekonna ning 1712 kuulutas ta Peterburi Venemaa pealinnaks. Peetri surma ajaks oli seal juba 40 000 elanikku, arvestatav majandus ja ühiskond (www.rusistica.eu). 2. Karl XII, Rootsi kuningas (1682 - 1718) Rootsi kuningas aastatel 1697- 1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15- aastasena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Tema 7 valitsemisaega varjutab Põhjasõda (1700-1721). Pärast esialgseid võite taanlaste ja venelaste üle tungis Venemaale, kuid sissetung lõppes 1709 Poltaava all hävitava kaotusega. Ta jätkas
1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli
Johann Reinhold von Patkul (edaspidi Patkul) sündis 24. juulil 1660 oma perre kümnenda lapsena. Kaheksa tema õdedest-vendadest surid katku. Tema vanema venna nimi oli Karl Friedrich von Patkul. Patkuli isa, Friedrich Wilhelm von Patkul, mõisteti Rootsi poolt süüdi kui riigireetur, sellepärast oli ta algul Riia vanglas ning seejärel viidi ta üle Stockholmi. Tema teine abikaasa(Patkuli ema), Gertrud von Holstfer, ei osanud lugeda ega tema kasvatamisega oldud vaeva nähtud, see- eest oskas ta tulirelvadega ümber käia. Gertrud jäi äsjasündinud pojaga(Karl Friedrichiga) Kiegali mõisa. Suvel 1659 sai Gertrud loa oma mehe juurde Stockholmi sõita.
Arys uibo E07 Juhendaja: Teder Olev Vana-Võidu 2008 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700
Narva lahing(1700) Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi.
loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 16601697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G.Forselius-õpetas välja koolmeistreid; 1684
Kõik kommentaarid