Ettevõtete ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine (1)

Sarnased õppematerjalid

23

docx

Äriõigus

väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.1 Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Ettevõte omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks,

Õigus

28

docx

ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II

ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil:  Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule  Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid:

Äriõigus

10

docx

Äriõiguse vastused

kasumlikku tegevust. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini 4. Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts  Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted.

Äriõigus

39

ppt

Äriseadustik

Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid. Jagunemine Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks. Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule.

Õigus

100

doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine  2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks

Õigus alused

50

doc

Ühinguõigus

2.3 Ärinime seos ettevõtja ja ettevõttega 2.4 Nime kaitse VAATA NORME. JURIDICA 96 NR 4 VILJAR PEEBU ARTIKKEL. 3. Äriregister 3.1 Üldpõhimõtted Selle mõte ­ ettevõtja kantakse sinna. Eesmärk on generaalses mõttes ­ usaldatavuse tagamine. Meil on andmed, mida kolmandad isikud kasutavad äriühingute kohta. Andmete õigusust eeldatakse. Kui keegi teeb midagi tuginedes nendele andmetele, on tema õigused kaitstud. Teine mõte - avalikustada ettevõtete kohta teatud infot. Meil on 4 registrit ­ oblasti põhimõttel töötavad ­ harju, viru, tartu ja pärnu maakohtute juures. See on füüsiline paiknemine. Ei tähenda eriti midagi. On olemas ka keskäriregister. Seega on meil üks äriregister, ühtne andmebaas. Kohapeal hoitakse dokumente. 1. On olemas registrikaart ­ on olemas keskäriregistris. Infole saab toetuda. 2. Toimikud ­ on kohapeal 4 piirkonnas. 3

Õigus

12

docx

Äriõiguse eksami kordamisküsimused

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed

Äriõigus

22

doc

Kordamisküsimused

a) MÕISTE- Juriidiline isik(õiguskäibe lihtsustamine ja vastutuse piiramine) on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Ainult neid saab asutada. Ei ole ettevõte! Ametid, kohtud, ministeeriumid pole eraldi juriidilised isikud vaid riigi struktuuriüksused. Piirkondlik haigekassa kohtu poolt tunnistatud avalikõiguslikuks jur isikuks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti

Eraõigus

Kommentaarid (1)